Maffiad kontrollivad maailmas 2 triljonit dollarit

Inimkaubandus toob kurjategijatele igal aastal sisse umbes 44 miljardit dollarit. "See number on teiste ebalegaalsete äridega võrreldes küll väike, kuid otsene mõju inimestele kahtlemata hukutav," rõhutasid aruande autorid. Hinnanguliselt on orjusesse müüdud 27 miljonit inimest.

"See on tunduvalt rohkem, kui Aafrika orjadega kauplemise kõrghetkel. Suurem osa ohvritest on täna Aasia regioonidest pärit naised," konstateerivad World Federationi eksperdid.

Maffiate peamiseks kuluartikliks on aga altkäemaksud ametnikele. Ametisikute ülesostmisele suunab kriminaalne ringkond triljon dollarit aastas.

"Pool sissetulekutest kulutavad kriminaalsed kartellid altkäemaksudeks kõrgelseisvatele ametnikele, jõustruktuuride töötajatele ja suurfirmade tippjuhtidele. Kuritegevus on muutunud üheks peamiseks geopoliitiliseks ohuks maailmale," nendivad organisatsiooni eksperdid. Uurimuses rõhutatakse, et oluline osa kuritegelike grupeeringute sissetulekutest suunatakse ametnike äraostmisele. "See tugevdab kriminaalse allilma positsioone," märgib World Federation.

Maailmapanga hinnangul oli 2006. aastal SKP Venemaal 970 miljardit dollarit. Võrdluseks - Gazpromi turuväärtus ulatub 250 miljardi dollarini. Maailma kõige kõrgema turuväärtusega firmaks peetakse naftakorporatsiooni Exxon Mobile - 500 miljardit dollarit.

Kuigi stereotüüpse arvamuse kohaselt on pististe andmine eelkõige vähearenenud banaanivabariikide pärusmaa, kinnitab World Federation, et suurem osa altkäemakse toimub siiski rikastes riikides, kus ametnike meelsus otsuste tegemisel on otseses sõltuvuses pakutavast rahasummast.

Suurte rahvusvaheliste kuritegelike organisatsioonide arv ei ole suur. Kõige tuntumad nende seas on kahtlemata Sitsiilia maffia, Jaapani Jakuza ja Hiina Triaadid.

Aktiivset rolli mängivad ka latiinode narkokartellid ja Vene maffia. Sagedamini nimetatakse maffiaks aga lihtsalt kuritegelikke grupeeringuid, kes on omandanud mõjuvõimu ametnike seas või jõustruktuurides.

World Federationi eksperdid tulid järeldusele, et seoses rikkuse kasvuga on saab organiseeritud kuritegevus globaalse soojenemise ja joogiveedefitsiidi kõrval maailmale üheks suurimaks ohuks.