Elektri hinna kolm muutust

Septembri alguses üllatas Eesti Energia avalikkust uudisega, et 1. märtsist tuleb elektri eest ligi veerand rohkem maksta. Avalikkusele saadetud infost ja leheartiklitest on välja loetud ka seda, et lähema poole aasta sees ei juhtu midagi. See, et energiaturu inspektsioon (ETI) hinna kooskõlastab, pole veel kogu tõde. Endise EE nõukogu liikme Janno Reiljani kurvastuseks pole tõde ka see, et "ETI saab "ülalt" peagi teada elektri õige poliitilise hinna."

Elektri hind koosneb kolmest osast: tootmine, elektri jaotamine (võrguteenus) ja maksud. Ja ka elektri hinnale lisandub 18% käibemaksu.

1. maist kehtib elektrituruseadusega kehtestatud uus maks - toetus taastuvatest energiaallikatest, nt tuulikute abil või turbast toodetud elektrile. Sedagi maksu peavad maksma kõik elektritarbijad. Maksu suurus sõltub sellest, kui palju Eestis taastuvatest energiaallikatest elektrit toodetakse.

Reegel on lihtne: mida rohkem sellist elektrit, seda enam tuleb tarbijal rahakotti kergendada. Tulevikus rohkem ja praegu vähem, kõik oleneb rajatavate projektide arvust ja käikuandmise kiirusest. Elektrisüsteemi juhtiv põhivõrk prognoosib, kui palju järgmisel aastal taastuvelektrit toodetakse, korrutab kogused seadusega kehtestatud toetuse määraga. Selle alusel arvutab, mitu krooni elektri hinnale lisandub. Tänavu maksab tarbija toetust 2,18 senti/kWh eest (käibemaksuta). Tuleva aasta summa selgub 1. jaanuariks. ETI hinnangul lisandub siis kilovatt-tunni hinnale eeldatavalt 1,5 senti. Viie aasta pärast 9 senti.

1. jaanuaril 2008 rakendub veel ka elektriaktsiis 5 senti/ kWh. Aktsiisi otsene eesmärk on tarbimise maksustamine, kaudne energia säästmise soodustamine.

Seega - 1. jaanuaril tõuseb elektri hind, põhjuseks lisanduvad maksud. Elektri tootmise ja võrguteenuse võimaliku hinnatõusu taotluste menetlemine alles käib.

Elektri tootmise ja jaotamise hinna eristamine on vajalik seetõttu, et elektriturul on tootjate vahel võimalik konkurents. Elektrivõrgud omavahel ei konkureeri, tegu on monopoolse teenusega, kus tarbijal valikuvõimalused puuduvad. Sellest tulenevalt on võrguteenuse hinnaregulatsioon äärmiselt detailne ja põhjalik. Hind kooskõlastatakse kolmeks aastaks ning seda muudetakse igal aastal inflatsioonile vastavalt, investeeringutele ja müüdud elektri kogustele.

EE põhi- ja jaotusvõrgu kolmeaastane ajavahemik algas 1. märtsil 2005 ja lõpeb 1. märtsil 2008. Seetõttu esitasid põhi- ja jaotusvõrk juba kevadel uued taotlused, arvestades, et ETI jõuab detailse analüüsi teha kuue kuuga. Kuna seaduse järgi tuleb hinnamuutusest kolm kuud ette teatada, võtab hinnamuutus taotluse esitamisest kuni uue hinna jõustumiseni aega ligi kolmveerand aastat. Tänase seisuga on ETI võrguteenuste hinnataotluse analüüsi põhiosas lõpetanud, kuid täpset numbrit me avalikkusele valmis välja käima veel ei ole.

Kolmas hinnakomponent on elektri enda hind. Siin taotleb EE olulist hinnatõusu - 41,83 sendilt 52,44-le. Tegu on tuntava hinnatõusuga, kus elektri tootmise komponendi hinnatõus oleks üle 25%. Just see osa taotlustest on leidnud laia vastukaja. Selge, et Narva Elektrijaamade kulude analüüs pole lihtsam kui võrguteenuse hinna oma. Eeldatavalt kulub ka selle läbivaatamiseks kuus kuud, lisaks tuleb kolm kuud hinnatõusust ette teatada. Seega reaalselt ei saa uus tootmise hind kehtima hakata enne 1. juunit 2008.

Olulisima hinnataotluse osa - soovi tõsta põlevkivi hinda 133-lt 153 kroonini tonn - esitas Eesti Põlevkivi ETI-le juba juunis. Miks tootmisega seotud hinnataotlusi koos ei esitatud, ei tea, kuid avalikkusele võib see segadust tekitada.

1. jaanuaril tõuseb elektri hind maksude tõttu 6,5 senti, lõpptarbijale lisandub veel käibemaks. Hiljemalt detsembriks on selge, kas ja mil määral tõuseb märtsist võrguteenuse hind ja milline tuleb põlevkivi hind. Tootmise hind tervikuna ei tõuse eeldatavalt enne 1. juunit. Seega hind muutub 2008. aastal kolm korda.