Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Üüri- ja rendilepingul on suur erinevus

    Üldlevinud on arusaam, et eluruume antakse üürile ning äriruume rendile ning seepärast ei pöörata ka lepingute sõlmimisel sellele küsimusele erilist tähelepanu. Selline arusaam üüri ja rendi olemusest on vale.
    Ilmselt on selline väärarusaam nii laialt levinud seetõttu, et kuni 01.07.2007 reguleerisid üürile ja rendile andmist vastavalt elamuseadus ja rendiseadus.
    Seega kinnisvara kontekstis oli põhimõtteliselt üür alati seotud elukohaga ning rent äripindadega. Alates 01.07.2002, kui jõustus tänaseni kehtiv võlaõigusseadus (VÕS), on õiguslik regulatsioon selles küsimuses põhimõtteliselt ja oluliselt muutunud.
    VÕS ei erista üüri- ja rendilepinguid mitte lepingu objekti järgi, vaid lepingu sisu järgi (rentnike ja üürnike õiguste ja kohustuste sisu järgi). Nüüd võib üürilepingu objektiks olla nii eluruum kui ka äripind. Ning vastupidi: rendilepingu objektiks võib olla nii elu- kui ka äriruum.
    Olenemata sellest, mida üüritakse, annab üürileping üürnikule vaid õiguse üüritavat asja kasutada (VÕS N 271). Rendilepingu puhul on rentnikul seevastu lisaks õigusele renditavat eset kasutada ka õigus saada rendiesemest selle korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja (VÕS N 339). Vili võib olla õigusvili või loodusvili.
    Üüri ja rendi erinevust illustreerib ilmekalt õunapuu rendile või üürile andmine. Juhul, kui üürida õunapuu, saab üürnik õiguse ja võimaluse õunapuud vaadata ja seal otsas istuda, kuid õunu üürnik endale ei saa. Rendilepingu puhul kuuluksid ka õunad rentnikule.
    Tulles tagasi kinnisvara juurde, on seega oluline teha vahet, kas näiteks äriruumid antakse üürile või rendile. Kui ruumid antakse üürile, siis ei ole üürnikul õigust ruume allüürile anda.
    Rendi puhul võib aga allüürile andmist pidada eeldatavasti lubatuks, kuivõrd (all)üürile andmist võib pidada korrapärase majandamise reeglitele vastavaks tegevuseks ning allüüri summasid õigusviljadeks.
    Loomulikult ei tohi unustada, et lepingule kohaldatavad normid sõltuvad lepingu sisust, mitte lepingu pealkirjast. Kui on sõlmitud rendileping, mis oma sisult vastab üürilepingu mõistele, on siiski tegemist üürilepinguga.
    Samas ei tohiks alahinnata võimalikku segadust ja vaidlusi, mis võivad tekkida juhul, kui leping pealkirjastatakse näiteks rendilepinguna ja rentnik seda ka sisuliselt soovis, kuid rendile või üürile andja pidas siiski silmas üürile andmist.
    Kokkuvõtva ja väga üldistava järelduse või soovitusena saab öelda, et pigem tasub vara omanikel sõlmida üürilepinguid, mitte rendilepinguid, sest rendileping annab rentnikule objekti suhtes märkimisväärselt ulatuslikumad õigused kui üürileping.
    Autor: Jürgen Valter
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

LHV võlakirjad märgiti pea 2,5 kordselt üle
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Joonas Jõgi: Eestis avaldatakse isikuandmeid kohati valimatult
Euroopa Kohtu otsus tunnistada kehtetuks äriregistrites tegelike kasusaajate andmete vabalt kättesaadavaks tegemise kohustus rõhutab infoteenuse pakkujate vastutust, kirjutab Äripäeva Infopanga juht Joonas Jõgi.
Euroopa Kohtu otsus tunnistada kehtetuks äriregistrites tegelike kasusaajate andmete vabalt kättesaadavaks tegemise kohustus rõhutab infoteenuse pakkujate vastutust, kirjutab Äripäeva Infopanga juht Joonas Jõgi.
Silvano kasvatas käivet, kuid ärikasum langes surve alla
Pesutootja Silvano müügitulu on tänavu üheksa kuuga mullusest ligi 20 protsenti suurem, samas ärikasumis on näha ligi 12 protsendi suurust tagasiminekut, selgub börsiteatest.
Pesutootja Silvano müügitulu on tänavu üheksa kuuga mullusest ligi 20 protsenti suurem, samas ärikasumis on näha ligi 12 protsendi suurust tagasiminekut, selgub börsiteatest.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kõlvart: Porto Franco kriminaalasi linna juhtimist ei mõjuta
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti kinnitusel Porto Franco süüasja arutamine linna juhtimist ei mõjuta, prokuratuuril etteheiteid linnavalitsuse ega ametnike tööle pole, ütles ta.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti kinnitusel Porto Franco süüasja arutamine linna juhtimist ei mõjuta, prokuratuuril etteheiteid linnavalitsuse ega ametnike tööle pole, ütles ta.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Raadiohommikus: pealinna linnapea ja kütuse hind
Nädala esimene Äripäeva raadio hommikuprogramm võtab luubi alla kütuse- ja aktsiaturud ning Tallinna tegemised.
Nädala esimene Äripäeva raadio hommikuprogramm võtab luubi alla kütuse- ja aktsiaturud ning Tallinna tegemised.

Olulisemad lood

Välispoliitika vaatleja ja jalgpalliekspert: Laheriigid ostavad spordi abil head mainet
Pärsia lahe riigid, nagu ka Putini oligarhid, on püüdnud just spordi kaudu endale head mainet osta, rääkis jalgpalliasjatundja, välis- ja julgeolekupoliitika ekspert Indrek Kannik raadiosaates “Kuum tool”.
Pärsia lahe riigid, nagu ka Putini oligarhid, on püüdnud just spordi kaudu endale head mainet osta, rääkis jalgpalliasjatundja, välis- ja julgeolekupoliitika ekspert Indrek Kannik raadiosaates “Kuum tool”.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.