- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,46%39 626,3
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,46%39 626,3
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suprema: kommertspangad peaksid tagama jätkuva rahavoolu
Investeerimispanga Suprema Varahaldus
partner Veikko Maripuu ütles täna tööandjate keskliidu seminaril, et majanduse
tasakaalustatud arenguks on vaja jätkuvat rahavoolu.
Maripuu sõnul on osa praegusest närvilisest majandusolukorrast tingitud kommertspankade laenurallist, öeldes Hansapanga kunagisele kodulaenu reklaamile viidates, et nafta puurimine kodudest viis laenukasvuni, mis oli selgelt liiga suur.
Olukorras aga, kus on oht, et investeeringute hulk hakkab vähenema, peaksid siinsed pangad oma emapanku veenma, et rahakraane ei tohiks kinni keerata.
„Kui praegu emapankades otsustataks, et olukord on liiga riskantne, ja laenuraha enam ei anta, siis võib see meile palju halvemini mõjuda kui see, kui raha jätkuvalt kättesaadavaks jääb. Vastasel korral kuivavad kokku investeeringud ja majandus jahtub veelgi,“ ütles Maripuu. See aga tähendab pankadele vastutuse senisest suuremat teadvustamist.
Praeguse majandusolukorra taga on Maripuu sõnul lisaks pankadele veel Euroopa Liiduga liitumine, mis ühtlustas Eesti seadused Euroopaga, lüües riskipreemiad alla ja tuues siia enam välisinvestoreid. Ka on kiirele majandusarengule kaasa aidanud Euroopa abiprogrammid ning kaupade, teenuste ja tööjõu vaba liikumine.
Maripuu tõi seminaril välja kaks võimalikku stsenaariumi – positiivse ja negatiivse –, mis Eestis edaspidi toimuda võib. Samas märkis ta, et mustvalget pilti oodata ei maksa. Mitmete asjaolude koosmõjul võib realiseeruda osa ühest ja osa teisest stsenaariumist.
Negatiivne stsenaarium
- Laenude väljaandmine väheneb drastiliselt, kõrged intressitasemed, mistõttu napib raha investeeringuteks ja raha on kallis.- Majandus on suhteliselt paindumatu: palgakasv avalikus ja erasektoris jääb endiselt kiireks, oluliselt kiiremaks kui tootlikkuse kasv; kõrgete kulude tõttu hakkavad firmad Eestist massilisemalt lahkuma, tööpuudus suureneb hüppeliselt; jooksevkonto tase jääb suhteliselt kõrgeks olukorras, kus välisinvesteeringud vähenevad või liiguvad Eestist välja.- Riik on sunnitud oluliselt kärpima sotsiaalprogramme ning muid kulutusi.- Vahetuskursi muutumiseta jääb majandus vinduma pikemaks perioodiks.
Positiivne stsenaarium
- Laenuturg ei kuku, vaid stabiliseerub mõõduka kasvu tasemel.- Majandus on paindlik ning kohaneb suhteliselt kiirelt: olukord tööturul normaliseerub, investeeringute vool jätkub, võimalus kõrgemat lisandväärtust loova ekspordile suunatud tööstuse arenguks.- Kohalikku päritolu akumuleerunud likviidsed varad pehmendavad kallimast finantseerimisest tulenevat šokki – riskikapitalile saabub väga põnev aeg.- Paranevad makronäitajad toovad kaasa riigireitingu tõstmise.
Maripuu sõnul tuleks negatiivse stsenaariumi vältimiseks lisaks kommertspankadele otsustavalt tegutsema ka tööandjad ja avalik sektor.
Tööandjad peaksid pöörama enam tähelepanu tootlikkusele ning tööjõukulud kontrolli all hoidma. Valitsus aga peaks olema senisest veelgi konservatiivsem, mitte koostama segastel aegadel eelnevast lõdvemat eelarvestrateegiat. Riigi majanduspoliitika peaks aga Maripuu hinnangul olema eelkõige suunatud Maastrichti kriteeriumide täitmisele ning majandusarengu tasakaalustatumaks muutmisele.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele