Palgipuudus jätab saeveskid kuivale

Suuremat sorti hinnatõus ähvardab järgmisel ja ülejärgmisel aastal, mil Venemaa töötlemata ümarpalgi väljaveotariifid pilvedesse tõstab.

Puidutöömehed, kellele metsa ülestöötamine või palgist saematerjali lõikamine tähendab igapäevast tööd ja leiba, hindavad praegu valitsevat olukorda hullemaks kui kunagi varem. Ja prognoosid näitavad, et mure süveneb.

Kui aasta alguses võttis Venemaa ühe tm toorpalgi väljaveo eest neli eurot (62 kr) tollimaksu, siis 1. juulist tõusis see 10 euro (157 kr) tasemele. 2009. aastaks tõuseb tollimaks 50 euroni (785 kr). Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Andres Talijärv ei hakka keerutama, vaid ütleb otse välja, et selline hind tähendab Venemaaga ümarpuidukaubanduse lõppemist.

"Miks peaksime maksma makse Venemaal, kui oma metsade seisund mittemajandamise tõttu halveneb?" küsib Talijärv retooriliselt. "Eesti 1,1 miljonist hektarist erametsast on reaalses kasutuses vaid 367 000 hektarit," tõdeb ta.

Talijärv näeb metsasektoris üldise majanduslanguse leevendajat, aga seda vaid juhul, kui riik lahendab metsanduse arengut pärssivad küsimused - loob erametsa tasuvat majandamist võimaldava maksusüsteemi ning vähendab metsatöödega kaasnevat paberimäärimist.

Eesti saetööstuste traagika seisneb selles, et toodangu väljamüügihinda tõsta pole võimalik - ja kõige vähem ekspordil. Pigem prognoositakse Euroopas saematerjali hinnalangust. Jutt pole marginaalide vähenemisest, sest tootmisele tuleb hakata juba peale maksma.

Kasevineeri tootva UPM Kymmene Otepää juht Ando Jukk nendib, et mingi osa tööstustest peab tegevuse lõpetama või toorainet vahetama. Tema hinnangul tuleks palgitoorme asemel kasutusele võtta rohkem saematerjali või ettevõttele hoopis teine tegevus leida. Tulevikku näeb ta olevat suurtel ja efektiivselt töötavatel saematerjalitootjatel ning päris väikestel nišitootjatel, vahepealsed lauavabrikud vaevalt raskeid aegu üle elavad.

Jukk on seda meelt, et metsaressurss lubaks Eesti puidutööstusel hoogsalt areneda.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja kt Marku Lamp nõustub, et konkurents tooraine pärast tõuseb ja väiksed ettevõtted peavad ühinema või tegevuse lõpetama.

ASi Lemeks juhatuse esimees Jüri Külvik ütleb, et konkurentsivõimelistele tööstustele on elus püsimiseks tähtis piisava puiduhulga olemasolu.

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) metsaspetsialist Kaupo Kohv tuletab puidufirmadele meelde, et nood peaksid arvestama kodumaa metsaressursi reaalsete võimalustega, laskmata ennast kanda sajandivahetusel tehtud üleraiete optimismist.

"Mõned saeveskid peavad orienteeruma ümber väiksemat toorainemahtu nõudvate lisandväärtusega toodete valmistamisele," pakub ta.

Kui soovime säilitada Eesti saetööstust, eelkõige okaspuu saagimist vanas mahus, on paratamatu osa tooret välismaalt sisse vedada.

Eeldades, et tarbimine on jätkusuutlik, saaks Eestist lähimal kümnel aastal varuda maksimaalselt 2,5-2,7 mln tm okaspuupalki aastas. Statistilise metsainventuuri andmetel oli see näitaja 2005. aastal umbes kaks mln tm, seega ei ole suurenemine väga oluline ka siis, kui raiemaht saavutaks jälle optimaalse taseme. Oluliselt erinev on kasepuiduressurss, mida ka raie hiilgeaegadel raiuti optimaalsest (2,6 mln tm) vähem, kuid aastal 2005 ainult veidi rohkem kui kolmandik sellest.

Kas oleks võimalik osa saetööstusest männilt ja kuuselt kasele ümber orienteerida, ei oska mina öelda. Puuliigid ja nende kasutusalad on erinevad. Kase peale peaks aga mõtlema, sest lähemal paarikümnel aastal on selle puuliigi küpsete puistute kulminatsioon ja puidu kvaliteet kõige parem.

Praegune Eesti metsaraie maht on optimaalne, lähtub metsade koosseisust ja keskkonnahoiu eesmärgil seatud piirangutest ning saetööstuse äririskide maandamist raiemahtu suurendades ei tohi lubada.

Probleem on selles, et 1990ndate teisel poolel investeeriti Eesti saetööstusesse mitu korda rohkem kui jätkusuutlik raie välja kannataks. Nüüd tõstab Venemaa eksporttolle, vähem palki jõuab Eestisse ja saetööstus soovib raiemahtu suurendades äririske maandada.

Inimlikult on mõistetav, et ettevõtete omanikel on rahast kahju, kuid see pole piisav põhjus, et ohverdada terviklik ökosüsteem.

Metsanduse arengukavas olev 12 mln tm aastas on suure raiemahu soovijate meelisnumber, millele toetudes avaldatakse survet raie suurendamiseks. Samas lubas koalitsioon erametsaomanikel mõistlikus mahus tulumaksuvabalt metsa müüa ja sellest peaks piisama.