Konkurents ajab Paldiski sadamad laveerima

Sadamate ühendamisest on küll põgusalt juttu tehtud, kuid konkreetsete plaanideni pole jõutud.

Eesti sadamad ei tohiks niivõrd konkureerida omavahel, pigem võiks konkurents käia Soome, Venemaa, Läti ja Leeduga, leiab Paldiski Sadamate ASi juhatuse esimees Robert Antropov.

"Mõistliku kokkuleppe korral on võimalik nii koostöö kui ka spetsialiseerumine."

Spetsialiseerumine peaks Antropovi sõnul tulenema sadamate asukohast. "Põhjasadam linnasadamana võiks käidelda veeremkaupu - sõidukeid, konteinereid ja pakitud kaupu," räägib ta. "Linnast väljas asuva Lõunasadama kaudu võiksid liikuda tolmuvad ja ohtlikud veosed, väetised ning kaubad, mille laadimisel tekib müra."

"Konkreetseid ühinemisplaane pole tehtud, aga teoreetiliselt välistatud need ka ei ole. Kõik sõltub tingimustest ja lisaväärtusest, mida sadamate liitmine võiks anda," ütleb Tallinna Sadama avalike suhete juht Sven Ratassepp. "Neid kahte sadamat on ühe pulga peale panna pisut vara. Kaubakäibe poolest on Lõunasadam Põhjasadamast ligi 15 korda suurem."

Venemaalt lähtuva transiidi vähenemine mõjutab mõlema sadama tööd ja paneb alternatiive otsima.

"Venemaa-poolsete kaubavoogude vähenemist tunnetavad kõik Eesti sadamad. Kuna Venemaalt kaup siia enam ei saabu, on tekkinud ka raudteevagunite puudus kauba Venemaale saatmiseks," märgib Antropov.

Ratassepp lisab, et kaubamahud Venemaalt on Tallinna Sadamas üldiselt vähenenud, kuid Lõunasadamas on see vähem tuntav, kuna seal suureneb ro-ro-kauba hulk.

Alternatiivina üritab Põhjasadam suunata rohkem kaubavoogusid Skandinaaviast Venemaale. "Impordis Venemaal takistusi pole."

Lõunasadama eesmärk on muuta transiitkauba suunda seniselt ida-läänesuunalt lääne-ida- ning põhja-lõunasuunaliseks. "Üritame arendada Läänemere lähivedusid ja osaleda kauba liikumises Euroopa maanteedelt Lääne- ja Põhjamerele. Ka Hiinaga püüame kaubavahetust arendada," kirjeldab Ratassepp.

Paldiski mõlemad sadamad on valmis kauba- ja reisijatemahu suurendamiseks matma kaide alla miljoneid kroone.

Aastatel 2004-2006 toimusid Põhjasadama arendusprojekti raames ehitustööd, mille käigus investeeriti kaide ehitusse ligi miljard krooni.

"Kuigi selle kõrval toimus väikses mahus ka kaupade käitlemine, oli sadama põhirõhk pööratud infrastruktuuri väljaehitamisele," märgib Robert Antropov, lisades, et seda tegevust jätkub veel ka lähitulevikuks.

Lähiaastatel on Antropovi sõnul kavas suurendada konteinervedude ja uute veokite mahtu ning olemasolevale lisaks lisavõimaluste loomine konteinerite ja ro-ro-kaupade käitlemiseks.

"Aastaks 2010 planeerime sadama võimsuseks kaks miljonit tonni kaupa aastas," kinnitab ta. Samuti valmistub Paldiski Põhjasadam rahvusvahelise reisijateveoga tegelemiseks. Reisiterminal on kavas avada 2008. aasta kevadel. "Augustis alustas Põhjasadam koos Rootsi Gävle Konteinerterminaliga esimese etapina konteinerliini Skandinaavia kaupade veoks Eestisse ja Venemaale. Teise etapina plaanime kaupade veokoridori avamist Hiinast Paldiski kaudu Rootsi," kirjeldab Antropov.

Lõunasadamasse käib juba aastaid kümmekond regulaarliini.

Sven Ratassepp märgib, et ka Lõunasadam on valmistunud kaubamahtude suurendamise nimel täiendavate kaide ja nende teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri ehitamiseks.

Ta lisab, et Lõunasadama 8. ja 9. kai on planeeritud puist- ja segalasti laadimiseks ning lossimiseks. Kaide rajamisega viiakse puistlasti töötlemine eemale reisijate ja sõidukite teenindamisest. Uued kaid peaksid valmima järgmise aasta suvel.

Ro-ro-kauba ja konteinerite suureneva mahtu teenindamiseks kavandab Tallinna Sadam uue kai 6A rajamist koos laevade teenindamiseks vajaliku tagamaaga. Selle ehitus peaks lõppema 2009. aastal.