Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investeerimist piiratakse Euroopaga
Valitsuselt heakskiidu saanud eraisikute väärtpaberitulu maksuvabastuse kava valmistas turuosalistele pettumuse keerukuse ja piiratuse tõttu.
Nüüd on riigikogu võimuses tulumaksuseaduse eelnõu paranduste tegemiseks tagasi lükata.
"Väärtpaber, mis on noteeritud kolmandate riikide väärtpaberiturul, ei käi paraku investeerimiskonto alla," rääkis rahandusministeeriumi finantsturgude talituse juhataja Toomas Auväärt seaduse piiratusest. See tähendab, et ainult Euroopa majandusruumis reguleeritud väärtpaberiturul (mille alla ei kuulu alternatiivturg) tehinguid tehes saab eraisik taotleda tulumaksuvabastust, kui see on ühe kindla investeerimiskonto kaudu edasi investeeritud.
"Peamised takistused on seotud sellega, et nende riikidega ei pruugi olla maksualaseid koostööleppeid. Maksuametil on keeruline suhelda kolmandate riikide samalaadsete organitega, sest printsiibid on erinevad," selgitas Auväärt tulumaksuvabalt tehtavate investeerimispiirangute tagamaid.
"Sihtgrupp, keda see seadus kõige enam puudutab, on ikkagi keskmine investor, kes teeb aastas kuni kümme tehingut ja kellel investeerimine ei ole peamine tegevusala," kommenteeris rahandusministeeriumi otseste maksude talituse peaspetsialist Margus Täht investeerimisobjektide ringi kitsust. "Kuna usaldusväärsus on sel puhul suurem, siis on ka investori jaoks vähem riske. Tavalisel investoril ei ole kindlasti nii palju teadmisi kui professionaalsetel investoritel."
Täht ütles, et investeerimiselt saadud tulu maksuvabastuse taotluse õigsust kontrollib maksuhaldur. Ta teeb seda investeerimiskontol, kuhu raha tuleb 10 päeva jooksul kanda, seetõttu on võimalik lihtsamalt raha liikumist jälgida. Samuti on investoril endal kergem arvestust pidada. Täht kinnitas, et kui investeerimiskonto on loodud ühes krediidiasutuses, siis kontol oleva raha eest võib osta ka teise panga fondiosakuid.
Auväärt tõdes, et ei ole oluline, mitu vahendajat väärtpaberitehingu tegemisel on. "Ma olen veendunud, et see ei oma tähtsust, mis pangas raha asub. Et mingit väärtpaberit või osakut omandada, tuleb teha tehing, ja kas seda tehakse ühe või mitme panga kaudu, ei tohiks küll mingit tähtsust omada," oli Auväärt kindel. Tema sõnul oleks lihtsam toimetada, kui investeerimiskonto asuks samas pangas, kus väärtpaberitehingut tehakse. Igal juhul ei tohi olla takistatud võimalus osta teise panga investeerimistooteid.
Auväärt nimetas investeerimiskontot musta kasti süsteemiks, mis tähendab, et raha ei tohi olla vähem, kui on sisse pandud, kui ei taheta tulumaksu maksta. Kui oled aasta lõpus rohkem raha välja võtnud, siis tuleb seda ka deklareerida maksu- ja tolliametile ja selle pealt tulumaksu maksta.
Minu ootused investeerimiskonto osas olid vist liiga kõrged. Ma eeldasin, et kaob ebavõrdsus eraisikust investori ja ettevõtte kaudu investeerimise vahel. Kuid võta näpust, erinevusi tuli veelgi juurde, ettevõtte kaudu investeerimine jäi soodsamaks ja sai juurde lisasoodustusi - tavainvestorite võimalusi vähendati veelgi.
Soovite teenida Aasia kasvult, ostes mõnelt Aasia börsilt ettevõtte aktsiat? Aga teenida USA börsil kaubeldavalt naftafondi osakult? Tahate saada kasumit Microsofti aktsialt USAs? Ärge nähke enam laiemate trendide või kaugelt heade investeeringute otsimisega vaeva.
Rahandusministeerium leidis tulumaksuseaduse muutmise eelnõus, et teie ei pea tegema tehinguid väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna börse kaubeldavate väärtpaberitega. USA börsid, Tokyo, Hongkong, Moskva - milleks? Valige Frankfurt, Bukarest... Ok, võib ju tehinguid teha, kuid te peate ka investeerimiskonto jõustumise järel sellelt ikka tulumaksu maksma juba väljakujunenud korras.
Kui valida on kahe investeerimisobjekti vahel, mis võivad kerkida 10%, siis tasuks maksunduslikult eelistada Euroopa väärtpabereid, ehkki kasvupotentsiaal asub tõenäoliselt väljaspool seda ala.
Lisaboonuseks on säästjatele ja rahakasvatajatele see, et investeerimishoiustelt teenitud tulu hakatakse tulumaksuga maksustama ning investeerimisriskiga elukindlustuse põhimõtteid muudeti nii ulatuslikult, et see toode muutus raha kogumiseks mõttetuks.
Kuivõrd seaduseelnõu üks eesmärke oli kasvatada eraisikute investeerimisaktiivsust, ühtlustades maksutingimused sõltumatuks sellest, kas seda tehakse firma kaudu või otse, siis on igati alust uskuda investeerimisega alustavate inimeste arvu kasvu.
Problemaatiliseks võib osutuda finantsvara ring, kuhu võib investeerimiskonto süsteemi kaudu investeerida. Kui ma õigesti aru saan, siis tihti portfelli riski vähendamiseks kasutatavaid tuletisväärtpabereid ei saa sellesse süsteemi kaasata. Näiteks - kui ma olen ostnud müügioptsiooni mõne oma investeeringu languse kaitseks, siis negatiivse stsenaariumi korral võibki juhtuda, et saan kahjumi sellest põhiinvesteeringust ja selle kaitseks ostetud optsiooni pealt pean veel maksma ka tulumaksu.
Investori jaoks võib osutuda keeruliseks hallata oma varasid ka selle tõttu, et lubatakse omada vaid üht investeerimiskontot. Mõningaid tooteid on võimalik osta vaid konkreetse panga kaudu pangasisestele kontodele ja sellisel juhul tähendab ostuks tehtav ülekanne ka väljakannet investeerimiskontolt ja sellega seoses potentsiaalselt maksustamist.
Positiivne on, et valitsus on võtnud prioriteediks era- ja juriidiliste isikute võrdse kohtlemise, kuid leiame, et eelnõus on mitmeid olulisi puudusi.
Üsna suure küsimärgiga LHV jaoks on punkt, kus tuuakse välja, et investeerimiskontot saab avada vaid krediidiasutuses (LHV on investeerimisühing). LHV arvates ei ole praegu üheselt selge, kas ja kuidas on sellisel viisil tagatud investeerimisühingute klientide ja krediidiasutuse klientide võrdne kohtlemine.
Segadust tekitab ka punkt, mille järgi võimaldatakse tulumaksusoodustust anda vaid Euroopa Majanduspiirkonna riigi reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldavatele väärtpaberitele. Novembris jõustunud väärtpaberituru seaduses on reguleeritud väärtpaberituru mõiste alt välja jäänud USA väärtpaberiturg, mis LHV hinnangul on maailma üks efektiivsemaid ja kogu väärtpaberiturust arvestatava mahuga. LHV vahendatavatest tehingutest toimub suur osa just USA turul, kus börsil kaubeldavad fondid on LHV hinnangul parim võimalus oma riske globaalselt hajutada. Kavandatav seadusemuudatus sunniks kunstlikult investeerima kitsasse geograafilisse piirkonda.
Investorite võrdse kohtlemise printsiibi vastu eksib ka alternatiivturgudel tehtud tehingute mittearvestamine, mis seab eraisikud ja juriidilised isikud ebavõrdsesse situatsiooni.
Oleme seisukohal, et praegusel kujul oleks seaduse vastuvõtmine väiksemaid investeerimisühinguid ahistav ning seaks kahtluse alla võrdse kohtlemise printsiibi. Samuti on selles sätteid, mis piiravad eraisikute võimalusi säästa oma vara investeerimisega.
Autor: Virge Lahe