Rootsi mudel käriseb

ELi kõrgeim kohtuinstants leidis, et lätlaste ehitusplatsi blokeerimisega 2004. aastal Vaxholmi koolihoone renoveerimisel läksid Rootsi ametiühingud liiale. Lubatud on nõuda Rootsi seaduste järgimist, mitte aga sundida välisfirmade töölistele peale kohalikke kollektiivlepinguid.

Kohus otsustas, et survemeetmeid rakendades takistasid ametiühingud teenuste vaba liikumist, mis ei olnud õigustatud töötajate huvide kaitsega.

"Euroopa Kohus kaitseb selle otsusega vaba liikumist, mis on ühisturu üks neljast alussambast," kommenteeris Rootsi ettevõtjate organisatsiooni Svenskt Näringslivs juht Urban Bäckström. "Otsus annab välisfirmadele, kes tahavad siia tööle tulla, tugevama õiguskaitse ning on oluline ja teretulnud toetus sellele, et ettevõtted aktiivsemalt ühest riigist teise liiguksid."

Tüli põhjuseks oli, et Läti ehitusfirma Laval & Partneri keeldus järgimast Rootsi ehitustööliste ametiühingu Byggnads palganõudmisi. Firmal oli Läti ehitustööliste ametiühinguga sõlmitud kollektiivleping ning samuti oldi valmis sõlmima Rootsi kollektiivlepingut, mis kehtestab oskustöölise miinimumtasuks 109 Rootsi krooni tunnis. Byggnads nõudis aga, et Laval maksaks töömeestele Rootsi ehitustööliste keskmist palka ehk 145 Rootsi krooni tunnis.

Euroopa Kohus märkis eile viitega ELi direktiivile töötajate välismaale lähetamisest, et vastuvõtval riigil ei ole õigust seada oma territooriumil teenuste osutamist sõltuvusse töötingimuste järgimisest, mis lähevad kaugemale minimaalset kaitset tagavatest kohustuslikest sätetest.

Nn kollektiivsete meetmete rakendamine on küll ametiühingute põhiõigus, märkis Euroopa Kohus, kuid sellega ei või teises liikmesriigis asutatud firmale peale sundida määramatu kestusega kõnelusi palga alammäära kindlaks tegemiseks. Rootsis ei ole seadusega kehtestatud alampalka. Kohus leidis, et see muudaks välismaistele firmadele ehitusteenuse pakkumise Rootsis keeruliseks, kujutades endast sisuliselt takistust teenuste vabale liikumisele.

Veel leidis kohus, et Rootsis kehtiv nn Lex Britannia, mis annab Rootsi ametiühingutele õiguse jätta arvestamata ajutiselt Rootsi tulnud välisfirmafirmal olemasolevad kollektiivlepingud, on diskrimineeriv. Välismaiseid firmasid ei tohi kohelda teistmoodi kui Rootsi firmasid, määras kohus.

Vaxholmi kohtuasi on äratanud suurt huvi kogu ELis. Oma kommentaare on esitanud kokku 17 liikmesriiki.

Rootsi ametiühingutele oli Euroopa Kohtu eilne otsus ootamatu tagasilöök.

"See oli halb üllatus, et lähetuste direktiivi sõnastus ei ole selline, mis tagaks kollektiivlepingute kehtimise kõikehaaravalt," ütles Rootsi ehitustööliste ametiühingu Byggnads juht Hans Tilly. "See viib palgadumpinguni ja tähendab firmadele erinevaid tingimusi," ütles ta.

Nüüd loodab Byggnads koos ametiühingute keskorganisatsiooniga LO, et vajalike seadusmuudatustega on siiski võimalik tagada nn Rootsi mudeli säilimine. Taotletakse muudatust lähetuste direktiivi, mille järgi hakkaks kõigile töötajatele kehtima kollektiivlepingute sätted. Tööõiguse eksperdid kommenteerisid aga eile, et ilmselt tuleb Rootsi kollektiivlepingutes edaspidi miinimumpalgad täpsemalt välja tuua.