• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,12%39 833,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,33
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,12%39 833,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,33
  • 27.12.07, 14:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ministeerium: eksport kasvas aastaga neli korda kiiremini kui import

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse spetsialisti Merike Riipineni sõnul toetas ekspordi kasvu enamik kaubagruppidest. Tema sõnul võib positiivse näitajana võib välja tuua, et ekspordi aastane kasvutempo oli impordi kasvutempost neli korda kiirem.
„Import kasvas aastaga vaid 3,6% ja eelmise kuuga võrreldes 11,6%. Majanduskasvu aeglustumine on vähendanud nii investeerimisaktiivsust kui ka eratarbimist,“ ütles Riipinen majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiteates.
Tema sõnul langes tänu ekspordi kiiremale kasvule kaubavahetuse bilansi puudujääk oktoobris 3,6 miljardi kroonini, kahanedes aastaga ligikaudu viiendiku võrra. „Septembris oli defitsiit statistikaameti täpsustatud andmetel 4,2 miljardit krooni. Negatiivne saldo vähenes enim kaubavahetuses metallide ja metalltoodetega.“Riipinen rääkis, et olulise osa ekspordi kasvu on andnud ka toormehindade tõus, samas on ekspordihindade aastane kasvutempo viimastel kuudel aeglustunud. Lisaks eelnevale võis Riipineni sõnul märgata seadmete väljaveo osas ekspordinäitajate tunduvat paranemist, eksport kasvas septembriga võrreldes 13% ja kahanes aastaga vaid 4%.„Impordis aitasid kasvu pidurda enim masinad ja seadmed, mille sissevedu kahanes aastaga ligikaudu kümnendiku võrra. Vaid 4–5% suurenes transpordivahendite ning valmistoidukaupade ja jookide import,“ rääkis spetsialist ning lisas, et siseturu nõudluse aeglustumist autode osas on näha ka viimaste kuude jaekaubanduse näitajates.Tema sõnul võib novembris oodata kaubavahetuse mahtude kasvu jätkumist. „Olgugi, et aasta lõpu poole on ettevõtete ootused olnud traditsiooniliselt tagasihoidlikumad kui tavaliselt, siis Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt novembris küsitletud ettevõtetest 65% teatasid eksporttellimuste jäämist tavalisele tasemele (sept. – 62%) ning tõusis ka nende osatähtsus, kes ootasid tellimuste arvu kasvu. Aastalõpu ostubuum toob kaasa ka impordimahtude suurenemise,“ ütles Merike Riipinen.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele