Jooksevkonto puudujääk on sama mis aasta tagasi

„Majanduskasvu aeglustumine on kaasa toonud kaupade puudujäägi vähenemise, kuna nõudlus importkaupade järele on vähenenud. Kolmandas kvartalis aeglustusid märkimisväärselt nii tarbimise kui investeeringute kasvutempod laenamisaktiivsuse ja kinnisvara-alase tegevuse pidurdumise tagajärjel,“ ütles Kristjan Pungas rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonnast. Ta lisas, et tulude bilansi puudujääk suurenes märgatavalt eelmise aastaga võrreldes, kuna investeerimistulu väljavool kasvas hoogsalt. Samas on tema sõnul märkimisväärne, et oluline osa teenitud investeerimistulust reinvesteeriti Eesti majandusse, teatas rahandusministeerium oma pressiteates.

„Otseste välisinvesteeringute sisse- ja väljavool oli kolmandas kvartalis väiksem kui aasta tagasi. Otseinvesteeringute sissevool tugines väliskapitaliga ettevõtete reinvesteeringutele, samas investeeringud aktsia- ning laenukapitali vähenesid. Laenude kaasamine otseinvesteeringute vormis sõltub eelkõige siinsete tütarettevõtete finantseerimistehingutest välismaiste emaettevõtete poolt,“ rääkis Pungas.Ta lisas, et Eesti otseinvesteeringud välisriikidesse olid tagasihoidlikumad kui aasta tagasi, kuid siiski kõrgel tasemel. „Kasvamas on investeeringud arenevatele Ida-Euroopa turgudele nagu Bulgaariasse, Rumeeniasse ja Ukrainasse.“Aasta kokkuvõttes peaks jooksevkonto puudujääk Pungase sõnul jääma eelmise aastaga võrreldavale tasemele. „Kuigi kaupade ja teenuste bilansi puudujääk alaneb, on tulude bilansi defitsiit välisettevõtete hea kasumlikkuse tõttu suurenemas. Kolme kvartali kokkuvõttes moodustas jooksevkonto defitsiit osakaaluna SKPs 16,1 protsenti, mis on protsendipunkti võrra suurem kui aasta tagasi,“ ütles Pungas ning lisas, et vaatamata aeglustuvale majanduskasvule ning välisinvestorite suurenenud ettevaatlikkusele teenitakse Eestis üha rohkem tulu, mida ka jätkuvalt siinsetesse ettevõtmistesse tagasi paigutatakse.