Tallinna lennujaama kaudu reisinud
inimeste arv kasvas möödunud aasta jooksul 1 728 430ni, mida on
ligi 200 000 võrra rohkem kui 2006. aastal.
Enim reisijaid läbis lennujaama juunist septembrini, reisijate arvu suurim tõus võrreldes eelmise aastaga leidis aset sügiskuudel, mil lennujaama läbis pea viiendiku võrra rohkem inimesi kui eelmise aasta samal perioodil, teavitas Tallinna Lennujaam.
„Aastat võib pidada kordaläinuks, sest arvestades näiteks rongi- ja laevaliikluse suhtelist vähikäiku on 12protsendiline kasv väga hea tulemus,” kommenteeris lennujaama möödunud aasta edu Tallinna Lennujaama turundusdirektor Eduard Tüür. Ta lisas, et viie aasta taguse ajaga võrreldes on reisijate arv praeguseks tõusnud ligi kolm korda.
Regulaarlendudele siirdus 85% ehk 1 465 404 lennujaama läbinud reisijatest, tellimuslendudele aga 15% ehk 263 026 inimest. Regulaarliinidel lendas läinud aastal enim inimesi jätkuvalt Londoni (179 814), Helsingi (174 323) ja Stockholmi (160 760) suunal, enam kui sadat tuhandet reisijat lennutati ka Oslo ja Kopenhaageni liinil.
Tellimuslendude populaarseimateks sihtkohtadeks olid 2007. aastal Sharm el Sheikh (Egiptus), Antalya (Türgi) ja Hurghada (Egiptus).
Sarnaselt 2006. aastaga lennutas reisijaid ülekaalukalt enim Estonian Air, toimetades erinevatesse sihtpunktidesse 43% kõikidest reisijatest, järgnesid easyJet, Aero Airlines ning CSA. Tallinna Lennujaamas leidis 2007. aastal kokku aset 38 844 lendu, mida on 14,3% rohkem kui 2006. aastal.
Aasta viimase kuu jooksul reisis Tallinna Lennujaama kaudu 127 284 inimest ehk 15,8% enam kui 2006. a detsembris.
Seotud lood
Tallinna lennujaama teatel kasvas märtsis
reisijate arv 9,9 protsenti ning kaubavedu 278,6 protsenti.
Lennureiside ja –uuringute firma Skytrax
jagab igal aastal Maailma Lennujaamade auhinda ning sellel aastal on tihe
rebimine halvima lennujaama tiitlile.
Tallinna lennujaama läbis jaanuaris 2218,2
tonni kaupa, mida on 244,7 protsenti rohkem kui aasta varem samal ajal. 2007.
aastal läbis lennujaama vaid 653,5 tonni kaupa.
Euroopa Parlamendis läbis eile esimese
lugemise lennujaamamaksude direktiivi eelnõu, mis praegusel kujul sunnib ka
Tallinna Lennujaama kõiki lennujaamamaksude muutmisi kontrolliorgani ees
koos arvutustega põhjendama.
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.