Läinud aasta teisel poolel kallinesid
toidukaubad kauplustes kõigis vaatluse all olnud Euroopa pealinnades. Samas on
näha, et uutes liikmesriikides, kus üldine hinnatase on vanadest
liikmesriikidest madalam, tõusid põhiliste toidukaupade jaehinnad rohkem kui
Berliinis, Amsterdamis, Helsingis ja Stockholmis.
Uutest liikmesriikidest oli erandiks vaid Praha, kus hinnatõus detsembris jäi võrreldes aastataguse ajaga alla 10%, teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikide pealinnades kallinesid põhilised toidukaubad aastaga 15–30%, kirjutas Postimees.
Enim kallinesid tabelis toodud toidukaubad Baltimaade supermarketites – Riias keskmiselt +30%, Vilniuses ja Tallinnas +21%. Võrdluseks: Stockholmis oli samade toidukaupade hinnatõus keskmiselt 5%, Helsingis ja Amsterdamis 6%, Berliinis 10%.
Vahe uute ja vanade liikmesriikide toidukaupade hindades vähenes 2007. aastal märgatavalt, näiteks Tallinna elurajoonides asuvates supermarketites olid põhilised toidukaubad 15–20% odavamad kui Helsingis ja Stockholmis, aasta tagasi oli hinnavahe keskmiselt 25%. Riias olid detsembris toidukaubad keskmiselt 3–4% kallimad kui Tallinnas, Vilniuses enam-vähem samas hinnas.
2007. aasta detsembri alguses oli 14 toodet (piim, või, juust, topsijogurt, veisefilee, kanamunad, nisujahu, kodumaine värske kurk, apelsinimahl, piimašokolaad, rapsiõli, Liptoni tee, valgehallitusjuust Brie President, Kellogsi maisihelbed) vaadeldud 44 tootest Tallinnas kallimad kui Helsingis. Liiter 3,5% piima maksab Tallinnas 12,67 krooni, Helsingis 11,79, 220 grammi võid siin 19,53 krooni, seal pool lahte vaid 16,46, juustukilo on kümme krooni kallim, makstes Tallinnas 118 krooni.
Näiteks Eesti juustu ei ole Soome turistidel enam Tallinnast mõtet osta, sest see on siin juba kallim kui teisel poolt lahte, ja Kalevi šokolaad Tallinnas on juba aastaid veidi kallim kui Fazeri tahvlid Helsingis.
Seotud lood
Konjunktuuriinstituudi direktor Marje
Josingu sõnul oli Eesti majanduse lähema poolaasta prognoosi koostada raske,
sest erinevaid arvamusi oli palju, kuid tema on pessimistlikum kui teised.
Akadeemiline haridus peab käima käsikäes ettevõtliku mõtteviisi, loovuse ja digipädevustega, usub EBS Gümnaasiumi direktor Kersti Uudla.