Halbadel uudistel ei tule lõppu

USA turud jätkasid jaanuarikuist tõmblemist, sest Ühendriikide suurim pank Citigroup teatas oma rekordilisest kaotusest pea kahesaja-aastases pangaajaloos, jaemüük tõmbas eelmise aasta lõpul ootamatult pidurit. Langevad naftahinnad laastasid energiaaktsiad, kirjutas Bloomberg.

USA kvaliteetaktsiaid koondav S&P500 indeks kaotas eile oma väärtust, jõudes 1380,95 punkti tasemeni, mis on 1978. aastast alates kümne kauplemispäeva kehvim aastaalgus. Ka teised USA aktsiaindeksid, nagu Dow Jonesi tööstuskeskmine ja tehnoloogia sektorit koondav Nasdaq, kukkusid.

Eilsed kukkumised lisandusid kolmenädalastele kaotustele, mille jooksul hävis rohkem kui 800 mld dollari väärtuses USA aktsiaid ja mis viis S&P 500 indeksi madalaimale tasemele alates eelmise aasta märtsist. Samas ütlevad analüütikud, et praegu võivad USA aktsiad langeda veelgi, sest maailma esimene arvutite kiibitootja Intel avaldas oma tulemused, mis ei vastanud analüütikute ootustele.

S&P 500 indeksis on keskmiselt 69protsendilisest kasumi langusest eelmise majandusaasta neljandas kvartalis kavatsenud teada anda eelkõige finantsasutused. Merryll Lynch ja Citigroup ei ole ainsad pangad, kes otsivad välisinvestoreid, seda eelkõige Lähis-Ida ja Aasia regioonist, et saada lisakapitali rämpshüpoteekidest tekkinud kahjude hüvitamiseks.

"Halvad uudised ei lõpe kunagi," kurtis intervjuus Bloombergile Birinyi president Laszlo Birinyi. "Kui püüda põhjakala, võib see töötada, kui olla kalamees. Aga ma ei ole kindel, kas see töötab ka finantsturgudel."

Juba iseenesestmõistetavana avaldasid negatiivsed USA uudised jaemüüginumbrite halvenemisest ja seetõttu maailma suurima majanduse majandussurutise võimalikkusest hävitavat mõju ka Aasia turgudele.

"Realistlikult öeldes on USA juba majandussurutises," kuulutas Hwang-DBS Asset Managemendi juht David Ng Kuala Lumpurist. "Aasia turud kukuvad käsikäes USAga, sest finantsturge ei saa üksteisest lahutada." Kõik rahvusindeksid Aasias langesid, välja arvatud Vietnam, vahendas Bloomberg.

Hirmud USA majanduslanguse ees ja usaldamatus pankade suhtes avaldasid eile oma mõju ka Euroopa turgudele. Tallinna börs oli kogu kauplemispäeva punane ja lõpetaski päeva nii, et ühtegi tõusjat ei olnud. Börsiindeks vajus 695 punkti tasemele, veel mõni aeg tagasi käis ta ära 1000 punkti peal.

"Langus jäi isegi tagasihoidlikuks, kui võrrelda mõne teise turuga, nagu Hongkong, Moskva, Varssavi," tõdes LHV veebitoodete juht Alo Vallikivi. Ta ütles, et Tallinna börsil reageeriti globaalsele aktsiahindade langusele samamoodi ning võeti suund jõuliselt allapoole. Turu aktiivsus oli tema hinnangul languse suurusele vaatamata suhteliselt madal, mis viitab pigem väikeinvestorite aktiivsusele. "Viimaste aastate tavapärast jaanuarikuist suurte investorite ostuhuvi kasvu sellel aastal täheldada ei saa," lisas Vallikivi.

Turgude meelestatus on oma pessimismi sügavuselt praegu võrreldav tasemega, mis saavutati 1990. a surutise ajal. Samas ei tohiks seda fakti oma negatiivsete emotsioonide üleskruvimiseks kergekäeliselt kasutada, sest 1998. kuni 2002. aastani oli häälestatus vägagi positiivne.

Kevadel 2003, kui seisime ajaloo ühe suurema tõusutrendi lävel, jõudis meelestatus aastakümne madalaimale tasemele. Seega häälestatuse näitajad annavad pigem vastupidiseid signaale ning jätaksid justkui lootust, et praeguste tasemete lähedal võiksid turud vähemalt stabiliseeruma hakata. Samas teavad kogenumad investorid väga hästi, et kukkuva noa püüdmine pole enamasti hea mõte ning põhjuseid ettevaatlikkuseks siiski on. Esiteks on panganduskriisi tõttu vähenenud raha (krediidiressursi) kättesaadavus. Teiseks aga valmistab USA majandus muret ning surutise tõenäosus sealses majanduses paraku kasvab. Mõlemad protsessid on mitmel tasandil globaalse mõjuga.

Mina globaalse majanduskasvu osas veel püssi põõsasse ei viskaks - praegune kontekst ei sunni teatud investeerimisteemadesse ja -piirkondadesse usku kaotama. Olen aga veendunud, et turud seisavad keeruliste aegade ees ning nii sektorite kui ka geograafiliste piirkondade valik on vägagi kriitilise tähtsusega.

Autor: Virge Lahe