Triin Rebane • 24. jaanuar 2008 • 1 min
Jaga lugu:

Välismaal õppimine karastab

Pea kolm aastat tagasi otsustas noormees oma unistuste tuules põrutada Atlantasse. "Nüüd, aastaid hiljem, mõistan, kui julge samm see oli," mõtiskles ta.

Georgia osariigis Atlantas käis Kaarel kahes ülikoolis. Esimene neist oli erakool, kus ta õppis fotograafiat. Teises keskendus ärihuviline Kaarel juba sügavamalt ärijuhtimisele. "Jäin väga rahule, õppisin sealveedetud aja jooksul rohkem, kui kogu oma senise elu jooksul," osutas Kaarel rahulolevalt eluraskustega võõrsil hakkamasaamisele.

Ameerika elule lisas vürtsi teistsugusus alates korteri üürimisest ja mobiilioperaatoriga lepingu sõlmimisest lõpetades ühistranspordi kasutamisega.

"Minul muutis asjad raskemaks see, et olin immigrant. Mul ei olnud social security numbrit, mis on meie mõistes enam-vähem sama, mis isikukood," selgitas Kaarel.

Kaarli seiklusi toetasid rahaliselt ema ja isa. Siiski ei tulnud kõik vanemate taskust, vaid noormees nägi ka ise vaeva, et oma kulutusi katta. Nimelt tegi ta nädalavahetustel pisikesi turunduse ja reklaamiga seotud töid ning tegeles ka fotograafiaga.

Peale õppimise ja töötamise nautis Kaarel kõike ehtameerikalikku - kinod, restoranid, klubid, spordiüritused, trennid ning inimestega suhtlemine. "Ameerika juures on kõik super, kuid sealsed inimesed ei olnud minu jaoks," selgitas ta. "Kui Eesti inimesed oleksid USAs, siis oleks see riik koht, kus ma elaksin."

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt