Tuul alla Soome sadamatele

OMX Baltic−0,15%317,37
OMX Riga−0,4%958,65
OMX Tallinn−0,06%2 197,82
OMX Vilnius−0,19%1 503,91
S&P 500−0,02%7 704,13
DOW 30−0,31%51 349,98
Nasdaq 0,01%26 939,37
FTSE 1000,4%10 722,54
Nikkei 2251,3%66 364,2
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%96,36

OMX Baltic−0,15%317,37
OMX Riga−0,4%958,65
OMX Tallinn−0,06%2 197,82
OMX Vilnius−0,19%1 503,91
S&P 500−0,02%7 704,13
DOW 30−0,31%51 349,98
Nasdaq 0,01%26 939,37
FTSE 1000,4%10 722,54
Nikkei 2251,3%66 364,2
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%96,36

ÄP fototoimetus

Muuga sadamast kujuneb väga tõsine konkurent Lõuna-Soome sadamatele, nii arvatakse Naantali firmas Stevenas, mis on investeerinud Muugale ja Miiduranda üle 20 miljoni Eesti krooni, kirjutas Äripäev detsembris 1993.

Kuu varem sai Stevena ja Eesti Intersadi ühisfirma Komerk tolliametilt loa tollivaba lao rajamiseks. See hõlmas Koertekile Muuga sadamas kuuluvast 10 hektari suurusest laoterritooriumist umbes neljandiku.

Seni on Eestis analoogseid tegevuslubasid jagatud ligi kümme. Komerk oli plaani võtnud Euroopast ja üle Atlandi tulevate kaupade täielikku teeninduse korraldamise: nende veo, hoolduse, pakkimise ja ladustamise.

Komerki müügijuhi Kari Ruhoneni arvas toona, et tema firma abil kohale toimetavatest veostest jääb Eestisse ainult viiendik, ülejäänud 70-80 protsenti moodustavad transiitveosed.

Komerki kahe laohoone kõrvale ehitab Stevena naftaterminaali. Lisaks on firmal käsil veel kolmaski projekt, nimelt on ta rentinud Miidurannas firma Pirita Laevad nimel endise Kirovi kolhoosi kalasadama, mille kaudu vahendab puitu, saematerjali ja jõusöödakomponente Venemaale ning Venemaalt omakorda tselluloosi ja paberipuud Rootsi, Norrasse ja Inglismaale.

Kokku olid soomlased investeerinud Muuga ja Miiduranna projekti kümmekond miljonit marka ja 1994. aastal ihkasid nad paigutada sinna veel samapalju. Raha sooviti paigutada üldladude ning nafta- ja kemikaalihoidlate ehitamiseks Muugal ning laevatee süvendamiseks Miidurannas.

Stevena direktori Mikko Laaksoneni ja tema kolleegide usk Muuga tulevikku on väga suur. Nad väidavad, et autovedudes kujuneb Muuga sadam muuhulgas tõsiseks konkurendiks Hanko sadamale, kirjutas Äripäev viisteist aastat tagasi.

Lisaks arvavad nad, et juba 1994. aastal paisub firma tegevus Eestis kaks korda ja kujuneb suuremaks kui Soomes. Eestis moodustavad kulud Soomega võrreldes vaid kolmandiku. Autode toimetamine Muugalt Peterburi maksab ainult kolmandiku nende toimetamisest Hankolt Vaalimaale. Puistekauba vedudes on hinnavahe veelgi suurem.

Soomlased peavad Muuga sadama infrastruktuuri asjakohaseks. Ida-Saksamaalt pärit tehnilised süsteemid ja raudtee töötavad hästi. Suurimaks puuduseks on inimtöö vähene efektiivsus.

Kui soomlastelt küsiti, kas nad ei pea oma tegevust ebaisamaaliseks, kui turgutavad Soomega sadamatega konkureerivat sadamat, arvasid nad, et Venemaa poolt on avanemas nii suur veondusturg, et seal on kohta kõigile.

Kui praegu tagasi vaadata, võib Muuga sadamat pidada andekaks sportlaseks, kes ei viitsi piisavalt trenni teha, et head tulemust saada. Potentsiaal on selgelt erinevatel põhjustel alarakendatud. Kive on lennanud nii operaatori kui ka valitsuse kapsaaeda. Tõsi, stagnatsiooni siiski pole toimunud. Jaanuaris 2008 (!) jõuti kauaoodatud koostööleppeni Tallinna Sadama ning hiinlaste Ningbo sadamaga. Selle tulemusel rajatakse Muugale uus konteinerterminal Hiina kaupade turustamiseks. Jääb loota, et kuldkala saadakse kätte.

Tuul alla Soome sadamatele

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised