Eesti geenivaramu neljasaja geenidoonori
DNA läheb peagi Rootsi Örebro ülikooli, kus kahe riigi teadlased püüavad
suuremat selgust tuua naiste viljatusprobleemi.
Nii Tartu kui Tallinna kliinikutes lastetusraviga tegelev embrüolog Andres Salumets ütleb, et koostöö Tartu Ülikooli Kliinikumi ja biotehnoloogia õppetooli ning Rootsi Örebro Ülikooli vahel on kestnud paar aastat, vahendas Eesti geenikeskus.
Salumetsa sõnul on eelseisev töö üks alauuring Eesti ja Rootsi toitumise ja lastetusravi tulemuslikkuse uuringust.
"Antud juhul keskendume neile geenidele, mis osalevad vitamiinide mõjus, ennekõike folaadi ainevahetuse geenidele," selgitas Salumets.
Folaat on vitamiin, mis on vajalik mitmetes elutähtsates protsessides. Selle tasemest sõltub, kui suur on naise rasestumistõenäosus ja mil määral võib tal esineda raseduspatoloogiaid.
"Lapsesaamise seisukohalt on folaat äärmiselt oluline," rõhutab Salumets. “Geenivaramult saame viljakate naiste proovid. Lastetusravikliinikutest võtame lisaks probleemidega patsientide DNA-proovid. Samasugune panus tuleb Rootsist."
Niisiis uuritakse võrdlevalt nelja gruppi: viljakaid naisi Eestis ja Rootsis ning viljatuid naisi Rootsis ja Eestis.
Varemgi on Eesti DNA-proovid rahvusvahelistes uuringutes osalenud, ent viljatusravi uuringud on esmakordsed.
Asjatundjate hinnangul on Eestis kuni 15 protsenti lastetuid paare. Lastetus kasvab iga aasta keskmiselt 1,5 protsenti. Salumetsa sõnul on peamiseks lastetuse põhjuseks saanud sünnituse edasilükkamine. 1990. aastate algusest on sünnitajate keskmine vanus tõusnud 25 aastalt ligi 28 aastale.
Seotud lood
Kulla hind kasvas jaanuaris väga kiiresti – pärast mõnekuust külgsuunalist liikumist on kuld nii dollaris kui euros uued rekordid saavutanud. Sellele aitasid kaasa nii turu tugevad fundamentaalnäitajad kui ka Trumpi alustatud kaubandussõda.