• OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • 30.01.08, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

USA keskpanga juht üritab ennetavat lööki

Analüütikud peavad tõenäoliseks baasintressi langust veel kuni 50 baaspunkti võrra läinud nädala 75 punktile lisaks, mis oli turgude jaoks ootamatult järsk.
Bernanke eesmärk on n-ö ennetavate löökidega ära hoida, et kinnisvara- ja laenuturult alanud probleemid kogu USA majanduse kraavi lükkavad. Nii võib USA enim jälgitav baasintress täna langeda juba 3 protsendile.
Keskpangale sekundeerib USA president George W. Bush, kes esmaspäeval peetud aasta tähtsaimas kõnes manitses Kongressi kiiresti kinnitama valitsuse majanduse ergutamise abikava. See sisaldab valdavalt maksusoodustusi nii eratarbijaile kui ka ettevõtjaile kokku 150 miljardi dollari ulatuses.
USA probleemid ei ole üksi USA hädad. Kollaps USA riskantsete kinnisvaralaenude turul on laenuraha hinna üles ajanud kogu maailmas ning sundinud ka Euroopa ja Aasia panku miljardeid dollareid korstnasse kandma. Langus Wall Streetil kisub langusesse muu maailma börsid. Suurim riskikoht on aga USA tarbija, kelle ostuhuvi vähenemist ei suudaks praegu maailmas veel miski korvata. Läinud aastal kulutasid ameeriklased 9,5 triljonit dollarit. Kiire kasvuga Hiina tarbijad kulutasid triljon dollarit ning India tarbijad 650 miljardit dollarit.
"Kui USA tarbija rahakotirauad kinni paneb, kannatavad ka kõige tugevamad majandused," kommenteeris agentuurile Bloomberg investeerimispanga Goldman Sachs juht Lloyd Blankfein.
Esimest korda 2002. aasta järel on maailmamajanduses taas tekkinud surutise risk, mis Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) definitsiooni järgi tähendab kasvu aeglustumist 3 protsendile. Mullu oli kasv 4,7 protsenti.
IMFi juhi Dominique Strauss-Kahni arvates on USAst alanud laenukriis sedavõrd tõsine, et üksi intresside langetamisest tormi rahustamiseks enam ei piisagi, toetust on vaja ka eelarve vahenditest. Nii tavatu avaldus eelarvedistsipliini jutlustavalt IMFilt oli järgmisel päeval ajalehe Financial Times esikaaneuudis. "Esimest korda 25 aasta jooksul kuulen, et IMFi juht kutsub üles eelarvedefitsiiti suurendama. Võtan seda kui märki olukorra tõsidusest," kommenteeris lehele USA endine rahandusminister Lawrence Summers.
Kõik see suurendab survet Euroopa Keskpangale, mis näeb endiselt suuremat ohtu inflatsioonis ega kiirusta USA eeskuju järgima. Kui turgudel tormab, "on keskpanga kohus inflatsiooniootused kindlas ankrus hoida, et mitte niigi heitlikele turgudele ebakindlust lisada," ütles panga juht Jean-Claude Trichet läinud nädalal Euroopa Parlamendis.
USA keskpanga agressiivsed intressikärped on pälvinud omajagu kriitikat.
Finantsist George Sorose hinnangul lõhnab USA keskpanga 75 baaspunkti suurune intressikärbe paanika järele, Morgan Stanley ökonomisti Stephen Roachi sõnul pole aga taoline ilmne turu vajadusi teeniv samm õige keskpanga juhtimise viia.
Hiljuti Nobeli majanduspreemia pälvinud Columbia ülikooli professor Edmund Phelps aga kahtleb, kas poliitikud suudavad turujõududele kätt ette panna. "Mulle teevad muret poliitikute üleskutsed "majanduslangus ära hoida", otsekui oleks keskpanga intressikärbete ja valitsuse maksusoodustustega võimalik vastu seista jõududele, mis pangandussektori nõrkus valla on päästnud," ütles ta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 08.02.25, 08:00
Tehisintellektist ja muust
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele