• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,78%6 276,13
  • DOW 300,8%44 838,77
  • Nasdaq 0,93%20 582,85
  • FTSE 1000,51%8 819,33
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,97
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,78%6 276,13
  • DOW 300,8%44 838,77
  • Nasdaq 0,93%20 582,85
  • FTSE 1000,51%8 819,33
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,97
  • 05.02.08, 12:32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti Energia ostis jaanuaris 35 miljoni krooni eest heitmekvooti

Eesti Energia ostis Eesti-sisese elektrimüügi tagamiseks jaanuaris 110 tuhat tonni CO2 heitmekvoote, makstes selle eest 35 miljonit krooni.
Keskmiseks kvoodi hinnaks kujunes 20,3 EUR/tonn. Kvoote osteti Euroopa suurimatelt CO2 kvootide müügile spetsialiseerunud börsidelt, teatas ettevõte.
Euroopa Komisjon kärpis oluliselt Eesti heitmekvootide kogust, mistõttu alustas Eesti Energia jaanuaris Eesti elektrivajaduse ja ka ekspordi katteks CO2 kvootide ostmist.
Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasiku sõnul ei jätku 2008. aastal alanud viieaastasel perioodil CO2 kvoote isegi Eesti elektrivajaduse katteks. „Sisetarbimise katteks puudujääv kvoot tuleb Eesti Energial samuti sisse osta. Kvootide pideva ostmisega hajutame riske ning tagame pikas perspektiivis madala kulu,“ selgitas Kaasik. Ta rõhutas, et heitmekvootide puudujääk mõjutab ka kontserni majandustulemusi, tekitades sisemaisel müügil täna teadaoleva kvoodihinna juures 350 kuni 500 miljonit krooni lisakulu aastas.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kaasik hindas, et jaanuarist alanud viieaastasel perioodil maksab CO2 tonn tõenäoliselt 20-25 eurot. CO2 hinda tulevikus on siiski raske prognoosida, sest tegemist on üle-euroopalise turuga, kus on esmakordselt kvootide puudus.
Puuduolevaid heitmekvoote saab osta peamiselt spetsialiseerunud börside vahendusel. Eelmistel jaotuskava perioodidel müümata või kastutamata jäänud heitmekvoote ei saa üle kanda uude perioodi.
Ühtlasi avalikustas Euroopa Komisjon üle-eelmisel nädalal kliima- ja energiapoliitikat puudutava plaani, mille peamisteks eesmärkideks on vähendada kasvuhoonegaase viiendiku võrra aastaks 2020 ja samavõrra lisada taastuvenergia osakaalu. Sellest tulenevalt on ka Eesti Energia on seadnud endale eesmärgiks vähendada oluliselt CO2 rohket tootmist ning investeerida erinevatesse taastuvenergia tootmise lahendustesse, soojuse - ja elektri koostootmisjaamadesse ning tuumajaamadesse.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele