Kommersant kirjutas, et Vene pangad
süüdistavad 15. jaanuaril jõustunud rahapesuvastase seaduse täiendusi üle 600
000 rublaste ülekannete halvamises.
Osad pangad keelduvad 261 507 krooni ületavatest rahaülekannetest, kui dokumendid on täidetud vigaselt. Enamasti puuduvad andmed raha saatja kohta või on need uute nõuete tõttu lihtsalt pisut puudulikud. Samal ajal tulenevad paljud vead pankade erinevatest dokumendiformaatidest.
Uusi ühtseid dokumendivorme saavad Vene pangad kasutama hakata aga alles kuu lõpus, vahendas Lenta.
Venemaa panku koondav assotsiatsioon ARB (Assotsiatsia Rossiiskih Bankov - toim.) kaebas keskpanga juhile Sergei Ignatjevile, et ülekannetest keelduvate pankade arv kasvab üha ja lähiajal võib see kaasa tuua suure segaduse kogu Venemaa pangandussüsteemis. Näiteks saadetakse makseid massiliselt tagasi ning tähtajalised ülekanded hilinevad.
Möödunud aasta lõpus palus ARB Venemaa peaministril Viktor Zubkovil rahapesuvastase seaduse muudatuste jõustumist kuni 1. augustini edasi lükata. Seadusemuudatuste tõttu on raskendatud üle 600 000rublased pangaülekanded.
Seotud lood
Kuigi praeguste seaduste kohaselt ei saa
riik kedagi rahapesu eest karistada, kui sellega pole tegeldud teadlikult, siis
aasta lõpust võib olukord muutuda.
Rahandusminister Ivari Padari määruse
eelnõu rahapesu tõkestamiseks sunnib krediidiasutusi alates sügisest
oma klientidelt senisest rohkem infot koguma.
Sampo Panga privaat- ja välispanganduse
osakonna juhataja Juri Kidjajev ütles, et tunnetab viimasel ajal Vene
kommertspankade poolset närvilisust.
Hansapanga teatel järgib enamus Vene panku
juba ammu rahvusvahelist rahapesuvastast praktikat ning viimasel ajal
ülekannetega erilisi probleeme ilmnenud pole.
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.