• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,98%39 593,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,98%39 593,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • 27.03.08, 13:58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pangad hakkavad sügisel klientide järele rohkem nuhkima

Rahandusminister Ivari Padari määruse eelnõu rahapesu tõkestamiseks sunnib krediidiasutusi alates sügisest oma klientidelt senisest rohkem infot koguma.
Näiteks tuleb ärimeestel aru anda ettevõtte juhtimisstruktuuri, olulisemate äripartnerite, tehingute aluseks oleva vara päritolu ja lõpliku kasusaaja kohta.
"Meie klientidele tähendab see, et peame küsima neilt senisest rohkem infot," kommenteeris eelnõu Hansapanga sisejärelvalve osakonna juht Toomas Vaks. Tema sõnul muutub Eestis ilmselt probleemseimaks lõpliku kasusaaja määramine. "Pangaga kliendisuhte sõlmimisel peab klient deklareerima füüsilise isiku, kes on lõplik kasusaaja. Välismaiste omanike ning keerulise omandistruktuuriga võib esitatud andmete kontrollimine olla väga raske ning kulukas," nentis Vaks.
"Uus seadus kohustab panku välja selgitama ka tegeliku kasusaaja ehk isiku, kelle huvides või kasuks tehing tegelikult tehakse. See nõue kehtib nii füüsiliste kui juriidiliste isikute kohta," kinnitas Pangaliidu juht Katrin Talihärm. Ta selgitas, et näiteks juriidiliste isikute puhul peab pank välja selgitama ettevõtte füüsilisest isikust omanikud ja seda isegi juhul, kui need peituvad mitme juriidilise isiku omandi taga.

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Esmajärjekorras pöördub pank selgituste saamiseks kliendi enda poole. Lisaks tavapärasele isikusamasuse tuvastamisele ning eelpool mainitud tegelike kasusaajate väljaselgitamisele, küsivad pangad oma klientidelt teavet juriidilise isiku tegevusvaldkondade ja - profiili, juhtimisstruktuuri, ärisuhte ja tehingu eesmärgi, tehingu aluseks oleva vara päritolu, olulisemate äripartnerite ja maksetavade jne kohta," rääkis Talihärm.
Rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna jurist Kristel Juhanson soovitas igal ettevõtjal põhjalikumalt tundma õppida oma partnereid, kellega on lepingulised suhted. "Ettevõtja peab suutma selgitada pangale oma tehingute eesmärke, kui pank vastava nõude esitab," ütles ta.
Juhansoni sõnul puudutab uue seaduse regulatsioon ka eraisikuid. "Näiteks kui inimene läheb notari juurde kinnistu ostu-müügilepingut sõlmima, peab ta enda ja oma rahaliste vahendite kohta senisest rohkem infot andma," rääkis Juhanson. Ta lisas, et rahapesu andmebüroole peab kohustatud isik teatama igast sularahatehingust, mis on 500 000 krooni või suurem.
Karmistunud nõuded klientide käitumise kontrollimiseks hakkavad pankade jaoks kehtima tänavu 1. novembrist ning tulenevad uuest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest. Värske seadus kohustab pankasid esmalt välja selgitama oma klientide riskiprofiilid, mis määratakse kliendi päritoluriigi, maksekäitumise, juriidilise isiku puhul ka omanike struktuuri jmt põhjal. Lisaks riskitasemele peab pank välja selgitama kliendi tegevusprofiili.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete kohaldamist pankades kontrollib finantsinspektsioon.
Rahandusministri määruse eelnõuga "Nõuded krediidi- ja finantseerimisasutuste poolt kehtestatavatele protseduurireeglitele ning nende rakendamisele ja täitmise kontrollimisele" ning määruse seletuskirjaga saab tutvuda siin

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele