Euroopa Parlamendi liikme Andres Tarandi
sõnul oli Eesti parim võimaus Nord Streami ehitus peatada uuringute lubamine.
Tarand näitas Euroopa Parlamendi infobüroo teemahommikul Soome lahe kaarti, kus oli märgitud võimalikud sõjamoona ja laevade uppumiskohad, mille uurimisest ei oleks Nord Stream keelduda saanud ja mis oleks võtnud aastaid, mis oleks omakorda projekti ebatõenäolisemaks muutnud.
Tarandi sõnul tegi Soome kavalat. „Soome valitsus avalikult teatas, et nad pooldavad gaasitoru, kuid uuringute käigus on leitud, et kivid on mere põhjas ja sinna ei ole ikka hea teha. Eesti otsus uuringuid mitte lobada, jäi barbaarese mulje, uurimine ei saa ju halb olla ja teostatud uuringud on avalikud,“ ütles Tarand, kelle sõnul on Venemaa presidenti Vladimir Putini suurem plaan panna Euroopa Liidu ühtsus proovile.
Tarand tõi kaardil välja, et Paldiski lahes oli Nõukogude armee laevastiku ja lennuväe polügoon ja keegi täpselt ei tea, mis sõjavarustust seal lebab. Ka on Soome lahes Tallinna ja Peterburi vahel kaks piirkonda, kus sakslased lasid põhja hulgaliselt Vene sõjalaevu, mis lebavad nüüd merepõhjas koos laskemoonaga.
„Nord Stream oleks pidanud iga laeva eraldi uurima, nad ei oleks saanud sellest keelduda. Ei saa lihtsalt hakata gaasitoru jaoks vajalikke betoonkamakaid merepõhja laskma ja loota, et pauku ei tule. See oleks võtnud neil kaks aastat ja mida aeg edasi seda kallimaks ja ebatõenäolisemaks läheks toruehitus,“ sõnas Tarand, et kokku võib pilt kujuneda selliseks miljardite mänguks, mis võiks tõkestada toru ehitust.
Kindlasti ei saa Tarandi sõnul välistada, et ükski plaanitud trassi kohal laevateel sõitev tanker upu ja gaasitorule peale ei kuku. „Maapeal selliseid asju ei juhtu ja maapeal on õnnetuste likvideerimine lihtsam,“ lisas ta.
Siiski tunnistas eurosaadik, et gaasitoru ehitamise tõenäosus on suur. „Ühel pool on Putini tahe ja teise pool saksa alandlikus ja kasulootus. Meie peame punnitama, kuni veel ehitust ei käi,“ sõnas ta.
Seotud lood
Euroopa Parlamendi tööstuse,
teadusuuringute ja energeetikakomisjoni liikme, hariduselt klimatoloogi Andres
Tarandi sõnul huvitab Eesti poliitikuid ning Eesti Energiat vaid kiire
rikastumine.
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.