Siseministeerium tutvustas tänasel
pressikonverentsil uut politseiseaduse regulatsiooni, mille järgi ei tohi
turva-ja teised ettevõtted inimese tegevust salaja jälgida.
Juhul kui jälgimisseadmestiku omanik rikub nõudeid, karistatakse teda rahatrahviga kuni 150 000 krooni.
Praegu kehtiv regulatsioon ei näe ette avalikkuse teavitamist ega salvestiste säilitamist. Uue eelnõu järgi peab jälgimisseadmestiku omanik teavitama avalikkust tema poolt avalikku kohta paigaldatud ja jälgimiseks kasutatavast jälgimisseadmestikust vastava teabe paigaldamisega jälgitavasse avalikku kohta.
„Jälgimisseadmete kasutamine objektil peab olema avalik. Isik peab olema teadlik, kui teda ruumis jälgitakse. Ettevõtja saab seda materjali kasutada hiljem enda kaitseks, näiteks varguste puhul,“ märkis siseministeeriumi korrakaitse ja kriminaalpoliitika osakonnajuhataja kt Priit Heinsoo pressikonverentsil, kus tutvustati politseiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadust.
Salvestist säilitatakse vähemalt 10 päeva, kuid mitte rohkem kui üks aasta.
Seotud lood
Uue elektroonilise side seaduse eelnõusse
kirjutas siseministeerium sisse kohustuse, mille järgi peavad operaatorid
tulevikus vajadusel andma politseile reaalajas teavet mobiiltelefoni asukoha
kohta.
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.