Elus hakkamasaamise õpe

Märtsis toimunud elukestva õppe ja ülikoolide konverentsil ELi eesistujamaal Sloveenias innustas mind OECD haridusala direktori hr Huggonieri ettekanne, mis keskendus kompetentside arendamisele, mida elukestvaks õppeks vaja on. Sotsiaalsete, ametialaste ja isikliku elu kompetentside õpetamine jääb aga üldharidusprogrammides vaeslapse ossa. Isikliku elu oskused, nagu motivatsioon ja võime iseseisvalt õppida, kohaneda uute olukordadega, paindlikkus, loomingulisus ja kriitiline mõtlemine, kujundavad meie valmisolekut võtta vastu väljakutsed muutunud olukordades ja nendega kohaneda.

Konverentsil toodi eeskujuks Norra, Hollandi ja Prantsusmaa elukestva õppe süsteeme, mis on tõepoolest kogu ühiskonna asi, mitte ühe või kahe ministeeriumi, kõrgkooli või tööandja mure. Näiteks on Prantsusmaal igale kolmeaastase staažiga töötajale ette nähtud 20 tundi aastas täiendõpet. See rahastatakse riiklikust ühiskassast, kuhu tööandja maksab protsendi oma kasumist või töötaja palgast. Koolitus toimub vastavalt ettevõtte vajadustele ja arengule.

Tasuks leida võimalus kasutada seda raha juba ennetustööks ehk täiendõppeks: et motivatsioon ja vajalikud toimetulekuoskused pärast koondamisteadet ei häviks. Praegu sõltub koolitusplaan tööandja võimalustest ja koolitusi saavad üldjuhul ettevõtte võtmeisikud.

Aga laotöötaja, transporttööline, koristaja, hooldaja, kassapidaja - millal nemad viimati koolitusel käisid? Paraku on just see riskirühm, kes ühel hetkel ilma toetava õpisüsteemita elus hakkama ei saa ja me maksame nn kooliraha ikkagi, ainult teist ja kasutumat teed pidi. Inimarengu aruanne näitab, et Eestis osalevad kvalifitseeritud valgekraed koolitustes kaheksa korda sagedamini kui madala kvalifikatsiooniga töötajad. Ka tööandja võtaks ehk kaasvastutuse korrastatud süsteemis, kus partneriteks on ministeeriumid, haridusasutused ja tööandjate ühendused.

1. aprillil korraldab rakenduskõrghariduse arendamise sihtasutus Teadlik Valik rahvusraamatukogus konverentsi "Elukestev õpe - Eesti arengumootor". Rakenduskõrgkoolid on mõistnud, et nad on elus hakkamasaamise õppe ja Eesti edu mootor.