- OMX Baltic−0,14%301,73
- OMX Riga−0,26%890,55
- OMX Tallinn−0,06%2 068,23
- OMX Vilnius0,25%1 200,48
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,1%8 752,45
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,75
- OMX Baltic−0,14%301,73
- OMX Riga−0,26%890,55
- OMX Tallinn−0,06%2 068,23
- OMX Vilnius0,25%1 200,48
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,1%8 752,45
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,75
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Josing: püsiv toidukulude osakaal on halb märk
Konjunktuuriinstituudi direktori Marje
Josingu sõnul on väide, et toidukaupade kallinemine ei mõjutanud 2007. aastal
toidukulude osatähtsust leibkonna kulutustes, negatiivne märk.
Josingu sõnul kehtib lihtne rusikareegel: mida suurememad on inimeste sissetulekud, seda väiksemad on sundkulutused, ka kulutused toidule.
„See, et eelmisel aastal toidu kulutuste osa väljaminekutes jäi samaks, on tegelikult negatiivne. Kui vaadata aasta-aastalt, siis on need osakaalud vähenenud, kuid mullu ei vähenenud. See näitab, et majanduses oli nihe jahenemise suunas eelmise aasta teises pooles. Tegelikult oleks pidanud toidu osakaal vähenema, sest sissetulekud kasvasid. Aga toit läks eelmisel aastal ebaproportsionaalselt kalliks kogu maailmas,” rääkis Josing.
Sundkulutuste teise osa, eluaseme, puhul on muutusi vähem. "Seal mängivad rohkem struktuurinihked. Toidu struktuur pole ajas nii palju muutnud, see homogeensem grupp. Aga eluaseme iseloom on inimestel muutunud," tõi ta välja erinevusi kahe sundkulutuste komponendi vahel.
Josingu sõnul võib sundkulutuste osa sel aastal väljaminekutes suureneda, sest palgad tõenäoliselt enam nii kiiresti ei kasva, samas on inflatsioon endiselt kõrge.
Toidu osakaalu kulutustes peetakse ühiskonna heaolu indikaatoriks. Mida kõrgema arengutaseme riik saavutab, seda madalamaks peaks toidukude osakaal inimeste kogukulutustes langema. Arenenud riikides, näiteks USAs, kulutab leibkond toidu ostmiseks 12% sissetulekust, Euroopas on vastav näitaja 15-18%.
„Vaba raha haridusele, hobidele, meditsiinile eriti pole. Eesti inimeste hambad on maapiirkondades ikka väga hullus seisus. Pole raha ilusa naeratuse jaoks, see raha süüakse lihtsalt ära,” rääkis Josing.
Samas päris võrdlevat statistikat hetkel pole, sest eestlaste väljaminekute statistikat ei peeta SKP põhjal nagu mujal maailmas. 2005. aastal on Eurostat liikmesriikidelt võrdlusmaterjali küll kogunud, kuid pole seda veel avaldanud.
„Võrreldes aga Eesti praeguseid ja 10 aasta taguseid andmeid, on sundkulutused vähenenud 60 protsendilt 40 protsendile, toidukulutused 40 protsendilt 25 protsendile, mis näitab elustandardi paranemise tendentsi 10 aasta jooksul,” ütles statistikaameti sotsiaaluuringute talituse rahvastiku ja sotsiaalstatistika osakonna juhtivstatistik Piret Tikva.
Statistikaameti teatel ei mõjutanud mullune toidukaupade kallinemine toidukulude osatähtsust leibkonna kulutustes. Sarnaselt 2006. aastaga läks toidule ja mittealkohoolsetele jookidele neljandik väljaminekuist.
2007. aastal oli leibkonnaliikme kuukeskmine väljaminek 4358 krooni ehk 17% suurem kui aasta varem. Varasemaga võrreldes suurenesid toidukulutused 16%. Ostetud toidukaupade kogused 2006. aastaga võrreldes ei muutunud. Mullu kulutas leibkonnaliige oluliselt rohkem vaid jahutoodetele ja aedviljadele (mõlemale 20% rohkem) ning piimakaupadele (14% rohkem).
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele