Mis sest kasu, kui doktoreid tuleb kui Vändrast saelaudu

Eesti inimarengu aruanne 2007 käsitleb varasematest oluliselt enam koolitussüsteemi ja tööturu vahekorda. Koolitussüsteem ei ole vajalik ainult inimeste harimiseks, vaid ka ühiskonna eduka arengu kindlustamiseks. Seniste Eesti arengut määravate dokumentide (nt arengustrateegiad, visioonid) koostamine on paraku olnud ebasüsteemne. Eesti kui terviku arengupilti ametkondliku kavandamise käigus reeglina ei käsitleta.

Eesti kui terviku arengupildi eiramine on tekitanud olukorra, kus kõrgkoolide lõpetajaid on rohkem kui vastavaid töökohti ja osa neist peab leppima kehvema töökohaga; väheneb madalama haridustasemega inimeste võimalus tööd leida, kuna kõrgema haridustasemega töötajad tõrjuvad nad järjekorras üha tahapoole; kõrgharidus proletariseerub, st kõrgharidusega noorte tööpuudus suureneb.

Aruande autorid esitavad küsimuse, kas süüdi on noored, kes eelistavad tööliskutsetele kõrgharidust, või haridussüsteem, mis ei arvesta tööturu vajadusi. Võrreldes Eesti majandusstruktuuri arenenud tööstusriikide omaga võiks küsimuse asetada hoopis teisiti: ehk on praeguse Eesti majandusstruktuur liialt orienteeritud vähekvalifitseeritud tööjõule ega ole jõudnud järele haridussüsteemi poolt pakutavale.