• OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,96%6 025,17
  • DOW 300,89%42 581,78
  • Nasdaq 0,94%19 630,97
  • FTSE 1000,31%8 784,79
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,17
  • OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,96%6 025,17
  • DOW 300,89%42 581,78
  • Nasdaq 0,94%19 630,97
  • FTSE 1000,31%8 784,79
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,17
  • 26.05.08, 16:59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

FOTOD: Selverist ostetud suitsukala võib sisaldada paelussi vastseid

Noor perekond ostis 2. mail Selverist kuumsuitsu heigi. Lisaks hõrgule kalalihale jäi neile hamba alla ka üks paelussi vastne.
Hämmingus klient kommenteeris aripaev.ee-le, et paelussi vastetega kalaliha sõi lisaks kuuendat kuud lapseootel abikaasale ka nende pooleteiseaastane tütar. "Kala selgroogu ära võttes avastasime sealt tasuta kaasa saadud „lemmiklooma”, mis veterinaarameti võetud proovide kohaselt osutus paelussi vastseks. Vaste oli küll elutu ja ohtu tervisele ei kujutanud, aga täiesti uskumatu lugu. Abikaasa algul arvas, et ju on puhastades kalal soolikas sisse jäänud ja ampsas edasi. Mina olin umbusklik ja tõin luubi ja kuna sellel „lemmikloomal” oli suuga pea ja narmastega saba, siis jõudsime üheskoos väga kiirelt järeldusele, et see ei ole sisse jäänud soolikas. Tegu on mingi parasiidiga. Kuna lapse suust ja maost seda jama enam kätte ei saanud, helistasin lastearsti nõuandenumbrile ja küsisin abi. Kirjeldades ussi arvas lastearst, et tegu on kas lameussiga või solkmega. Nii tore, et tänapäeval on võimalik toidu seest leida selliseid asju, eriti, kui tegu on puhastatud kalaga ning suure ja väidetavalt kvaliteetset toitu pakkuva poeketiga mitte mingi nurgapoega. Arst palus uss ja kala kindlasti tervisekaitse laborisse viia, et selgitada välja, mis parasiidiga on tegu ja kas me võisime ka ise kogu perega selle kala söömisest mingi infektsiooni saada," kirjeldas üleelatut klient. Veterinaarameti labor tegi kindlaks, et leitud uss kuulus laiussi perekonda Diphyllobothrium ning antud olend on hammasvaalaliste, peamiselt delfiinlaste peensoole parasiit. "Uuritud eksemplar oli surnud ja mingit parasidaarset ohtu ei pakkunud," kinnitas Tallinna Loomaaia vanemmetoodik Aleksei Turovski.
A-Selver ASi teeninduskvaliteedi juht Kristiina Palm vastas nördinud kliendile järgmiselt: "Selline kahetsusväärne juhtum võtab ausalt öeldes sõnatuks ja ma täiesti mõistan teie nördimust. Ma siiralt vabandan teie ees, et selline asi on juhtunud. Saatsin teie kohe edasi Selverite kalalette opereerivale firmale AS M.V.Wool´ile. Ootan praegu nendelt selgitust".
Selverite kalalette opereeriv firma AS M.V.Wooli müügijuht Indrek Rajangu pakkus kliendile läbielatu kompensatsiooniks uut kala - seekord kuumsuitsu lõhet. Lisaks selgitas Rajangu inimesele ka suitsukalade tootmisprotsessi. "Kuumsuitsu heigi (Merluccius Hubbs) tooraine tuleb Argentiinast, Uruguaist külmutatuna ja roogituna (-18- -20C) meile. Säilitame kogu suitsukala toorainet (mitte ainult heiki) sügavkülmutatuna, sest tooraine on vaja osta igal aastal lühikese ajaperioodi jooksul (erinevatel kaladel erinevad püügiperioodid). Kuumsuitsu puhul kasutame temperatuuri +70-80 C. Nägu näha, on suitsukala puhul tooraine läbinud kahekordse termotöötluse - pikaajaline külmutamine - 18 - -20 C ja kuumsuits +75C. Kuna oleme teadlikud võimalusest, et kala tooraine võib sisaldada parasiite, siis tööstuses seda ka visuaalselt kontrollitakse. Käesoleval juhul jäi see kahjuks avastamata, mis on kahetsusväärne," rääkis ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 23 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele