- OMX Baltic0,22%296,44
- OMX Riga0,00%915,6
- OMX Tallinn0,2%2 034,32
- OMX Vilnius0,06%1 206,78
- S&P 5000,67%6 341,6
- DOW 300,31%44 249,53
- Nasdaq 0,84%21 092,27
- FTSE 1000,25%9 165,77
- Nikkei 2250,6%40 794,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%93,37
- OMX Baltic0,22%296,44
- OMX Riga0,00%915,6
- OMX Tallinn0,2%2 034,32
- OMX Vilnius0,06%1 206,78
- S&P 5000,67%6 341,6
- DOW 300,31%44 249,53
- Nasdaq 0,84%21 092,27
- FTSE 1000,25%9 165,77
- Nikkei 2250,6%40 794,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%93,37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti liitub NATO strateegilise õhutranspordivõime programmiga
Valitsuskabinet volitas täna
kaitseministrit sõlmima kokkuleppe Eesti liitumiseks NATO strateegilise
õhutranspordivõime (SAC) programmiga, millega saab Eesti igal aastal kuni 45
lennutunni ulatuses kasutada C-17 Globemaster tüüpi strateegilisi
transpordilennukeid.
Strateegilise õhutranspordi võime (Strategic Airlift Capability, SAC) programmis osalemine on pilootprojektiks, mis võimaldab selles osalevatel riikidel koondada vahendeid oluliste võimelünkade ühiseks katmiseks, teatas kaitseministeerium. Eesti osalemine SAC programmis lubab Eestil nii planeeritult kui ka erijuhtudel korraldada inimeste ja tehnika transporti operatsioonipiirkondadesse ja sealt tagasi.
45 lennutunni eest aastas on võimalik teha näiteks kuus lendu marsruudil Tallinn-Kabul, samuti võimaldab SAC programmis osalemine vedada ülegabariidilisi veoseid (nt soomustransportöörid) vahemaandumisteta Afganistani või Iraaki.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on Eesti osalemine SAC programmis suure poliitilise väärtusega, võimaldades Eestil panustada strateegilise õhutranspordi puuduse kui NATO ühe suurema võimelünga likvideerimisse.
„Eesti suguse väikeriigi jaoks on strateegilise õhutranspordivõime iseseisev arendamine liiga kallis ja ebaotstarbekas. Programmiga liitudes saame me seevastu märkimisväärse vabaduse ja kindluse juhtudeks, kui mõnda operatsioonipiirkonda on vaja kiires korras transportida inimesi ja tehnikat, või vastupidi, neid sealt kiiresti evakueerida,“ ütles kaitseminister Aaviksoo.
NATO strateegilise õhutranspordivõime programmi raames hangivad selles osalevad riigid ühiselt kolm Boeing C-17 Globemaster III-tüüpi transpordilennukit, mille haldamise ja hooldamisega hakkab tegelema NATO õhutranspordi haldamise organisatsioon NAMO (NATO Airlift Management Organisation). Lennukid hakkavad paiknema Ungaris. Esimene lennuk plaanitakse NATO-le üle anda 2008. aasta lõpus ja viimane 2011. aastal, programm ise kestab kuni 2035. aastani.
Eesti jaoks on SAC programmis osalemise kogukulu ca 676 miljonit krooni, mis tasutakse 26 aasta jooksul. Seejuures on lennutunde vajadusel võimalik müüa teistele programmis osalevatele riikidele, kolmandatele riikidele või valitsusvälistele organisatsioonidele nagu näiteks Punane Rist. Samuti on lennutunde vajadusel võimalik jagada või vahetada väiksemate transpordilennukite lennutundide vastu.
Lennutunde saab kasutada nii käimasolevate välismissioonide toetamiseks kui ka NATO reageerimisjõudude (NRF) ja Euroopa Liidu lahingugruppide võimalikes operatsioonides. Lisaks rahalisele osalusele täidab Eesti programmi juures ühe ohvitseri ja ühe allohvitseri ametikoha.
SAC programmiga on praeguseks liitunud või liitumas 13 NATO riiki (Bulgaaria, Eesti, Hollandi, Itaalia, Leedu, Läti, Norra, Poola, Rumeenia, Sloveenia, Tshehhi, Ungari, USA) ning NATO rahupartnerlusprogrammis osalevad Soome ja Rootsi.
Enimloetud
1
Enne börsile minekut vaja selgust
2
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
Viimased uudised
Laane: meedias välja käidud summad on üle paisutatud!
Salastatud üürisumma sai avalikuks
Vald tegi registrisse põhjendamatuid päringuid
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
Enne börsile minekut vaja selgust
Podcastid
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
Enne börsile minekut vaja selgust
“Meil ei ole huvi minna vaidlusesse.“
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Tagasi Äripäeva esilehele