Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tootmis- ja laopinnad kolivad linnast eemale
Laopinna valik võib osutuda raskemaks, kui esialgu paistab. Uued laopinnad on alles planeerimisel ning ehitusbuumi ajal valminud laod üürnike jaoks liiga kallid.
Sel aastal on laopindade pakkumine küll märgatavalt suurenenud, kuid enamik pakkumises olevatest pindadest on veel detailplaneeringu staadiumis. Seega kulub hoonete valmimiseks vähemalt aasta. Ehitusbuumi ajal rajatud laopinnad on valdavalt üürnikud leidnud või on hinnad kallist ehitusmaksumusest tingituna liiga kõrged ning uutele klientidele vastuvõetamatud.
Seetõttu tuleb uue lao või tootmishoone otsinguid alustada umbes kuus kuud enne reaalse vajaduse tekkimist. Nii on võimalik tutvuda projektidega, kus ehitustegevusega pole alustatud ning ehitushindade langemise tõttu on võimalik rääkida ka soodsamatest üürihindadest.
Valdavalt on arendajad nõus kliendi erisoove ära kuulama ning võimalusel ehitusprotsessis kliendile vajalikke muudatusi tegema. Üldjuhul suuremad ettevõtted ka teevad oma plaane pikemalt ette ning seetõttu on neil valikuvõimalus suurem.
2008. aastal on lao- ja tootmispindade üürihindade langus olnud kuni 5%, olenevalt piirkonnast ja objektist. Ettevõtted, kes oma plaane vähemalt aasta ette näevad, saavad valida üsna mitme projekti hulgast. Ka see aspekt vähendab edasise hinnatõusu tõenäosust.
Majandussurutise tõttu on ettevõtted muutunud laienemisplaanidega väga ettevaatlikuks ning isegi soovivad pinda kahandada, et kulusid vähendada. Selline olukord asetab laopinna omanikud situatsiooni, kus neil on valida kas tulla kliendile vastu ning üürihinda allapoole lasta või leida uus üürnik, kes on nõus maksma soovitud hinda.
Uue kliendi leidmine on praegu aga kindlasti raskendatud ja võib võtta planeeritust oluliselt kauem aega. Sellisel juhul toodab vakantne pind omanikule suurel määral kahjumit ning tagantjärele tarkusena mõistetakse, et tulusam oleks olnud üürnikuga kompromissile jõuda.
Majanduse ebaselge arengu tõttu on klientide pinnasuuruse soovid väiksemaks muutunud. Võrreldes aasta või paari taguse ajaga, kus nõutavaim laoruumi suurus oli umbkaudu 500 m2, siis praegu tuntakse suuremat huvi 200-300 m2 ladude vastu. Kliendid on õppinud hindama kõrgeid ladusid, mis võimaldavad ladustada samale pinnale kordades rohkem. Peamine põhjus, miks kliendid on kartnud kõrgusesse ladustada, on olnud selle käitlemiseks mõeldud tehnika kallidus. Siiski, kui teha kiired arvutused, selgub, et perspektiivis on kindlasti soodsam investeerida tehnikasse ning ladustada kõrgusse.
Soovituimad ning eelistatuimad piirkonnad lao- ja tootmispindade jaoks on endiselt põhimagistraalide ääres. Hinnatumaid on Tartu ja Pärnu maantee linnapiiri lähedal asuvad alad. Kui varasematel aastatel oli Tartu maanteel aktiivsema tegevuse piiriks Tallinna ringtee, siis nüüdseks on äritegevus sealt kiirelt edasi arenenud.
Siiski tuleb tõdeda, et eemal asetsevate maatükkide ja tootmispindade hinnad on odavamad, kuna paljudele ettevõtetele on logistiliselt parem paikneda ringteele lähemal.
Autor: Rene Kasela