Moody'se aastane analüüs Eesti
majandusele märgib, et kui SKP aastane kasv jääb 5-6% juurde,
siis isegi sellise suhteliselt kõrge kasvu juures kulub Eestil euroala
riikide majandusele järelejõudmiseks 10-15 aastat.
Eesti majandus on läbi teinud suure ülemineku viimase kümne aasta jooksul, liikudes suhteliselt nõrgast siirdemajandusest ühe Euroopa Liidu uue liikme edukaima vabaturuni, selle liikumise tempo hakkab nüüd aeglustuma.
Majanduskasv oli tugev aastatel 2000–2006, kui aasta keskmiseks kujunes 9%. Eesti majandus peaks potentsiaalselt kiiret laienemist jätkama, kui investeeringute ja SKP suhe jääb ligikaudu 30%-le, mis on kõrgeimaid määrasid terves ELis. Eeldatakse, et SKP kasv pöördub kõrgelt trajektoorilt tagasi keskmise tasemele, mille aastane keskmine on 5%–6%. Sellel baasil kulub euroala riikide majandusele järelejõudmiseks 10–15 aastat isegi sellise suhteliselt kõrge kasvu juures.
Analüüs märgib, et Eesti pangandussektor on peaaegu täielikult välisomanike käes, domineerivad kaks Rootsi panka, mis on suhteliselt keeruline. Eesti kui väikese majanduse puudust leevendab Euroopa Liidu liikmelisus, kuigi ääreriik Eesti ei saa sellest nii palju kasu kui ELi keskmes asetsevad riigid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti on võitnud ka Venemaa majanduse taasärkamisest viimase paari aasta jooksul, kuid kaubandus ning investeeringud kahe riigi vahel on vaoshoitud 2007. aasta maist peale avalikku poliitilist tüli.
Kiire majanduskasv ning emigratsioon tõid dramaatilise pöörde tööhõive olukorda kümne aasta jooksul. Seniks on majanduse aeglustumisel olnud tööturule väike mõju ning töötuse määr on üks madalamaid ELi kolmandates riikides.
Nominaalne palgakasv on samuti jäänud kõrgeks, kuigi tegelik palgakasv on murenenud kasvava inflatsiooni tõttu. Moody’s eeldab, et edasine palgakasv on mõõdukas, kuna majanduse jahenemine peaks lõpuks muutma tööturu alust. Aeglasem kasv jõukamates ELi riikides peaks samuti vähendama emigratsiooni survet ning samuti peaksid mõningad emigreerunud tagasi koju pöörduma.