Rahapesu andmebüroo nõuab SMS-laenu soovijate tuvastamist

23. september 2008, 15:03

Rahapesu andmebüroo nõuab, et SMS laenu
soovijaid peab tuvastama konkreetne inimene, ehk laenusoovijale tuleb näost
näkku kohtuda ning tema isikusamasus tuvastada.

Rahapesu andmebüroo juht Raul Vahtra sõnul hakkas 28. jaanuaril hakkas kehtima rahapesu tõkestamise seadus, mis pani firmadele kohustuse tuvastada kliendid. Vahtra sõnul kontrolliti 18 firmat, ent ainult viis neist täitsid seadust, teised ei täitnud. "Osa tegid tuvastamist läbi pangalinkide, mis aga see pole kooskõlas seadusega," märkis ta. "Tegime 13 ettevõttele ettekirjutuse, eesmärgiga hakata täitma seadust. Suurem osa sellega nõustus, ent kolm firmat kaebasid asja kohtusse," märkis ta. Neist kolmest Moneti kohta pole veel otsust, SMS Laen võttis avalduse tagasi.

Tallinna Ringkonnakohus otsustas, et rahapesu andmebüroo ettekirjutus Risicum Capital OÜle õigustatud, kuna rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eesmärki ei saa kitsalt seostada ainuüksi kuritegelikul teel saadud raha legaliseerimise või kuritegevuse rahastamise vastase võitlusega üksikjuhtumitel. Selle eesmärk on laiemalt tagada kogu finantssektori ja seeläbi kogu riigi majanduskeskkonna usaldusväärsus. Seaduses sätestatud hoolsusmeetmete täitmine aitab selle eesmärgi saavutamisele vaieldamatult kaasa. Ringkonnakohtu määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata.

Vahtra sõnul aitab see kohtuotsus tõlgendada seadust. "Kuigi kiirlaenu pakkujad väidavad, et summad on tühised, ei oma see tähtust, järelikult ei ole see nende põhiõigusi piirav," kommenteeris ta kiirlaenupakkujate väidet. Tema sõnul on tähtis tagada finantssüsteemi ning sellega kogu riigi usaldusväärsus.

Küsimusele, miks kohtuasjad eraldi on ehkki kaebuste sisu on sama, vastas Vahtra, tegu on erinevate äriühingutega, seetõttu pole tegevus kooskõlastatud ja neil on erinevad kaitsjad.

Küsimusele, et mis siis saab, kui tuleb pettus ilmsiks, et inimese nimel on võetud laen, ütles Vahtra, et siis kui isik ei ole võtnud kohustusi, siis ei pea ta seda ka tagasi maksma. "Kahjud kannab laenufirma, samas peab olema tegu kriminaalasjaga," märkis ta. Vahtra möönis, et on juhtumeid kus inimene võtab ise laenu ning väidab, et tema nimel on võetud laenu."Need tulevad üldjuhul uurimise käigus välja ning siis saab paragrahvi peale," kinnitas ta.

Vahtra möönis, et mõned firmad on tellinud tuvastamisteenuse, mida ka seadus võimaldab, näiteks R-Kioskilt ja Eesti Postilt. "Vastutab ikkagi volitaja, ehk kiirlaenufirma. Kui volitamine antakse edasi, siis nad peavad tegelema ka R-kioski töötajate koolituse, et tegu on sama isikuga, kes on seal pildi peal, uurida isiku tausta ning sissetulekute kohta. Sellepärast ongi seaduse säte välja mõeldud," rõhutas Vahtra. "Me keegi ei anna ju laenu selle peale, kui meile tuleb sms palvega raha üle kanda. Me teeks enne kindlaks, kes ja miks ta seda küsib," tõi mees näite. Vahtra kinnitas, et nad ei näe probleemi, kes tuvastamist küsib, peaasi, et kliendile vaadatakse otsa ning õpitakse tundma. "Kui R-Kioski töötaja teeb seda halvasti, siis on süüdi ikka kiirlaenu pakkuja. Lähiajal on seda plaanis kontrollida," kinnitas mees.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. September 2008, 16:54
Otsi:

Ava täpsem otsing