BIG: ÄP teemakäsitlus on ebatäpne

Järgneb Targo Rausi vastulause.

"Tänase Äripäeva artikli („Halbadest laenudest pungitav portfell“) teemakäsitluse aluseks olevad võrdlusandmed on tendentslikud ja ebatäpsed. Balti Investeeringute Grupi Pank AS (BIG) laenuportfelli ei saa võrrelda universaalpankadega, sest BIGi kui tarbimislaenudele keskendunud panga ärimudel on oluliselt teistsugune. BIG on täna jätkuvalt kasumlik ettevõte, millel ei ole raskusi finantskohustuste täitmisega.

BIG teeb provisjone ja arvestab laenuriske vastavalt IFRS’i ja Basel II regulatsioonides kehtestatule. Laenuprovisjoneerimise kohasust jälgib nii Finantsinspektsioon kui BIGi audiitor KPMG ning nii mõlemad kontrollivad provisjoneerimise ja riskide arvestuse põhimõtteid ka jooksvalt edaspidi.

BIG on teinud reserve võimalike laenukahjude katteks summas 189,1 miljonit krooni. Nimetatud reservide suhe üldisesse laenuportfelli on kõrgem kui universaalpankadel, mis kajastab õiglaselt ning konservatiivselt BIGi portfelli eripära. Äripäevas 10. oktoobril ilmunud artiklis toodud võrdlus 2000. aasta provisjoneerimispõhimõtetega on eksitav ja ebakohane. Kui BIG hindaks kõik üle 60-päevases viivises olevad laenud 100% alla, tähendaks see kinnitust, et neid pole võimalik tagasi saada. Sellisel viisil petaks BIG sisuliselt investoreid ja hoiustajaid, hinnates vara väärtust sihilikult alla.

BIGi viivislaenude osakaal on suurem kui universaalpankadel, kuid see ongi iseloomulik tarbimislaenude sektoris tegutsejatele. Viivislaenud ei ole oma olemuselt mitte kaotatud raha, ka viivislaenude pealt teenib BIG tulu, näiteks tänavu II kvartalis ca 20% aasta baasil.

BIGi omakapital 30. septembri seisuga on 560,6 miljonit krooni ning kapitali adekvaatsus on nõutud 10% asemel 18,25% seisuga 30. juuni 2008."

Äripäev kirjutas täna, et kui BIG tunnistaks oma hapude laenude hulka, viiks see panga omakapitali miinusesse.