- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Halbadest laenudest pungitav portfell
Eesti panganduse pesamuna BIG purustab uusi
rekordeid, kuna hapude laenude maht ületab kõiksugu tavapanganduse ohusignaale.
Kui pank hindaks oma probleemseid laene sama konservatiivselt kui mõne aasta
eest, oleks ta omakapital praegu miinuses.
"Me ei saa teha provisjone sama metoodika põhjal nagu 2000. aastal, kuna portfelli struktuur ja regulatsioon on oluliselt muutunud. 2000. aastal ei olnud me pank ja pangaks saime 2005. aastal.," põhjendab meetodi muutust BIGi juht Targo Raus.
Eesti Panga andmetel ennustas 1990ndate lõpus pankade kokkukukkumist 7protsendine hapude laenude maht. Balti Investeeringute Grupi Pank ületab seda taset kordades, kuna probleemsed viivislaenud moodustavad portfellist juba 31 protsenti.
"Kui pangal moodustavad üle poole aasta viivises olnud laenud omakapitalist 100%, siis pankurile tähendab see praktikas seda, et pank on omakapitali kaotamas ja järelikult tema tegutsemine seiskub. Selline finantsasutus suure tõenäosusega oma tegevust kaua ei saa jätkata," ütleb Eesti Pangaliidu juhatuse esimees Aivar Rehe. Tõsi, Rehe räägib teooriast ega pea silmas BIGi, kuigi bilansiliselt on Eesti panganduse üks pesamunadest täpselt sellises seisus.
Siiani on BIG ohtralt kõlapinda leidnud peamiselt kõikvõimalike kasvuedetabelite purustamisega. Kasvurekordid jätkuvad, aga nüüd juba laenude hapnemise osas. BIGi laenuporfell kasvas 2005. aasta alguse poolelt miljardilt kolme aastaga kahele miljardile kroonile ja on nüüdseks seiskunud. Metsiku laenuportfelli kasvu tegi pank läbi möödunud aastal, kui tal õnnestus kolme võlakirjaemissiooniga Skandiaavia ja USA investoritelt oma ettevõtmisse 1,3 miljardit krooni lisaraha kaasata.
Laenukasvu pidurdumise järel võttis aga tuurid üles ülikiire viivislaenude kasv, mistõttu ainuüksi selle aasta kuue kuuga kasvas probleemsete laenude maht 400 miljonilt 680 miljonile (osakaal laenuportfellist kasvas 19 protsendilt 31 protsendile). Seega on massilise raha väljajagamise tõttu nüüd juba peaaegu kolmandik laenuportfellist üle kahe kuu viivises.
"Me pole väga riskantseid laene väljastanud, kuigi tarbimislaenude sektor on reeglina riskantsema profiiliga," põhjendab BIGi juhatuse esimees Targo Raus ja lisab, et viivislaenude portfell tõenäoliselt enam väga kiiret kasvu ei näita.
Panga juht kinnitab, et muretsemiseks põhjust ei ole. "Me oleme tõenäoliselt kõige paremini kapitaliseeritud pank Eestis," ütleb Raus, kuigi tõdeb natukese aja pärast, et tegelikult ei saa BIGi teiste Eestis tegutsevate pankadega võrrelda, kuna viivislaenud on osa BIGi ärimudelist.
Mees kinnitab, et BIG teenib nn hapude laenude pealt korraliku tulu, mille tootlikkus on ajalooliselt olnud 20 protsendi juures.
Siinsetel suurpankadel (SEB, Swedbank) on laenu tagasimaksete hilinejaid 1-2 protsenti laenuportfellist võrreldes BIGi 31 protsendiga. Swedbanki Eestist juhitav haru hindab näiteks 90 protsenti üle 60 päeva ületanud viivislaenudest kuluks.
Kui BIG kirjutaks hapud laenud, nagu Swedbank, korstnasse, läheks omakapital negatiivseks ja omanikel tuleks raha ettevõttesse juurde panna või pankrotti minna
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele