Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ehitusest nelja silma all
1. Milline on Teie esimene mälestus ehitamisest?
Esimene seondub liivalosside ja Pirita rannaga. Seega on mälestused kuumad.
2. Kas Teie töö on kuidagi mõjutanud suhtumist oma kodusse?
Kui, siis nii, et hindan privaatsust rohkem kui silmatorkavat glamuuri ja vahel ka mugavust.
3. Kas olete ise ka midagi ehitanud?
Ei. Ehitamise ja autoremondiga las tegelevad inimesed, kes seda oskavad. Olen seni sellised väljakutsed osavalt delegeerinud.
4. Mis on ehitise puhul määrav?
Määrav on lõpptulemus. Loeb ju ikkagi see, kas see vastab ootustele või mitte.
5. Milline ehitis on Teie vaieldamatu lemmik?
Tallinnas on see Kumu. Kumu on viimaste aastate kõige kontseptuaalsem suureehitis. Muidugi on veel palju huvitavaid, sellise paraja kiiksuga ehitisi, kus kunst kohtub sümpaatselt funktsionaalsusega.
Põnevusega ootan Solarise valmimist. Usun, et selle vits oli valus, aga pai tuleb ka pikk ja pehme. Terviklikkuse aspektist tundub, et Rotermanni kvartalist saab hea arenduse näide.
6. Milline ehitis oleks tarvis lammutada või veel parem, kui poleks üldse ehitatud?
Ma tõesti ei sooviks asuda kirujate ja kiibitsejate pikka järjekorda. Eks neid ebaõnnestumisi ju on ja kahjuks mitte vähe. Aga tegijad teavad seda enamasti isegi. Ja halva maitsega tellijat ei paranda miski.
7. Millise mulje jätavad Eesti ehitised võrreldes välismaistega? Kas mõne riigi ehituskultuurist oleks meil õppida?
Mulle meeldib moodne arhitektuur. Naudin selles plaanis Berliini. Küll aga on selge, et ajalugu ei paku enamasti just palju võimalusi tervete linnaosade kaupa ekskavaatoriga mütata ja sealne olukord oli mõneti unikaalne.
Eestis on seevastu liiga palju äärmusi, kus ühes otsas on kidur säästuarhitektuur ja teises ülepaisutatud, kohati groteskne kolkakunst.
Selline eklektika kivistab meist korraliku arengumaa muljet. Terviklikke lahendusi pea-aegu ei kohtagi.
8. Milline peaks olema Teie unistuste maja?
Selline, mis ei sega elamist ennast. Mugav, valge, liigsetest kohustustest vaba. Kui vaja, siis ka kindlus ja pelgupaik.
9. Milline on suurim ehituslik viga, millega olete kokkupuutunud?
Nn nõukogudeaegsed lamekatused ja kehv ehituskvaliteet koos viledate akendega.
10. On Teil ehitusalast nippi, mida kindlasti soovitaksite teistelegi?
Mina soovitan enim rõhku panna korralikule projektijuhtimisele ja vähem püüdlustele olla igal alal ise tegija.
1. Milline on Teie esimene mälestus ehitamisest?
Esimene mälestus ehitisest on kaheaastase mälupildid minu sünnitalust Viljandimaal: kahekordne talumaja, trepp ja teine korrus. Esimene isetegemine oli teismelise eas - poistega metsaserval onni ehitamine. Onn oli meie elufilosoofia kasvatamise koda, koosolemise-vestlemise pühamu. Tähtis oli mõte ja onn oli vahend.
Järgnev mõte ehitusest oli seotud linnupesa-pääsupesaga - oli selline isamaja räästa all ja lausa võlus ehitamiskunsti nautima, pääsupesast rõõmu tundma. Nüüd on neid pääsukesi vähe ja vähe ka kaunisehitisi.
Esivanemate palkmajad on sügaval südames.
2. Kas Teie töö on kuidagi mõjutanud suhtumist oma kodusse?
Minu tohtriamet mõjutab minu maailmapilti, ka pilti elukeskkonnast-elumajast. Olen lapsepõlves tunnetanud Vanaema juures rehealuse logistilist ratsionaalsust, muldpõrandaga pliidiesise tuleohutust-turvalisust, kambri värvimata põrandalaudade looduslähedust, pliidi- ja ahjutule stressimaandajalikku väge, tule jõuduandvat väge.
Praegused eluruumid annavad osaduse ilmamaaga - palju aknapinda. Väga-väga palju elektripirne kunstvalgustuseks.
3. Kas olete ise ka midagi ehitanud?
Eelmise vabadusvõitluse (nagu praegu kombeks öelda) aegu sain enne meistrimehe kohaletulekut kätt proovida ja sadakond kivi seguga paika panna. Olin uhkusest lõhkemas. Meistrimees lükkas selle "loomingu" aga kindlakäeliselt ajaloolavalt igavikku. Ei ole minust ehitajat ja mateeria vormijat väljaspool inimest.
4. Mis on ehitise puhul määrav?
Funktsionaalsus, mis inimfunktsioone arvestab. Avatus, valgus ja valgustus.
5. Milline ehitis on Teie vaieldamatu lemmik?
Isa- ja emakodu, kus kasvasin ja kus juurdeehituslikud n-ö maavillased sisekujunduselemendid on sünkroonis minu mõttemaailmaga (minu kohati ettearvamatu mõttespektriga).
Lemmik tekib koos ajaloolise sisuga. Minu praegune töökoht - Ida-Tallinna Keskhaigla hooldusravikliinik - on minu 40aastase tohtristaaži juures üks kaunimaid, väga head töökeskkonda pakkuv ehitis.
Visuaalselt kaunist on Tallinnas ja mujal Eestimaal küllaga. Kui ida ja lääne meistrid (Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla) ühinevad moodsaks Tallinna Haiglaks (praeguses kapitaliühiskonnas on see rahva terviseabile ainus ellujäämisrada) ja ehitatakse üks ühine haiglahoone, siis see saab mulle ja suurele inimeste hulgale meeldivaks lemmikuks. Nii ma loodan.
6. Milline ehitis oleks tarvis lammutada või veel parem, kui poleks üldse ehitatud?
Olen sellest inimpõlvest, kus loomine on esiplaanil. Lammutamine ei ole eesmärk. Kui uus paremini, inimlikumalt funktsioneerib, siis küll.
Tänapäeval omanik paneb diagnoosi ja määrab n-ö raviplaani. Amputeerimisjärgne maailmakvaliteediga protees ei ole alati parim lahendus. Mõnikord tuleks ikka jalg säilitada.
7. Millise mulje jätavad Eesti ehitised võrreldes välismaistega? Kas mõne riigi ehituskultuurist oleks meil õppida?
Kesklinna glamuuri ja räämalinna vaesust on kõikjal, ka meil. Ehitisi ja ehitamist on ülejõu palju, eklektikat rohkelt, nagu ka ärapanemist. Äpumeistrid on tsunfti lubatud. Kahju.
Igas riigis on oma kultuuripärand, kliima, jõukus, elufilosoofia ja religioon. Seega on paljud asjad eri mõõtkavades. Funktsionaalsust-inimlikkust aga annab küll üleilmselt õppida.
8. Milline peaks olema Teie unistuste maja?
Maja on vahend unistuste tekitamiseks ja siis nende ellurakendamiseks. Panta rhei.
9. Milline on suurim ehituslik viga, millega olete kokku puutunud?
Seevaldis ehitati kord uut korpust ja ilus-kaunis kanalisatsioon ei töötanud... Kümmekond meetrit toru maja ja kanalisatsioonikaevu vahel oli tegemata jäänud. Osakonnast saime töömehi (nimetati siis seda tööteraapiaks) ja asi sai korda tehtud. Vaimuhaigetelt on ka tänapäeval paljudel õppida.
10. On Teil ehitusalast nippi, mida kindlasti soovitaksite teistelegi?
Oma eriala tuleb armastada.
Autor: Jana Kadastik