Pärnu linn ehitusfirma suur laenuvõlglane

Pärnu linnapea Mart Viisitamm jääb laenu suurt tagasimakset kommenteerides napisõnaliseks. "No see oli paratamatus," ütles ta. Hiljem vastab ta kirjalikult ning ütleb, et läbirääkimised maksete ajatamise osas käivad.

"Loomulikult on meile teada, et mida pikema aja peale maksegraafik ajatada, seda kallimaks objekt läheb. Kuid on täiesti mõistlik ja loogiline, et kui maksegraafik on tehtud ajal, mil majandusseis oli tunduvalt soodsam, ning kui tänases päevas me tunneme, et meil on mõistlik seda ajatada pikema perioodi peale, tuleb leida lahendused varakult. OÜ Steniard on olnud igati koostöövalmis maksegraafiku paindlikumaks muutmisel," lisas ta.

Abilinnapea Simmo Saar möönis, et maja renoveerimine oli viga. "Ehitasime, kui ehitus oli haripunktis ja hinnad laes, müüsime linnale kuuluvaid kinnistuid, kui oli majanduslangus. Maksta 10 miljonit Steniardile kuutasu - see pole linnale jõukohane. Kas me lähme volikogu ette selle ajatamiseks luba küsima? Jah, see plaan meil tõesti on," ütles Saar.

Steniardi omaniku Tiit Kuuliga ei õnnestunud Äripäeval rääkida. Iseenesest tundmatu taustaga Steniard on saanud lühikese ajaga Pärnu linnavalitsuselt mitu suurt tellimust. Lisaks linnavalitsuse hoonele, ehitas Steniard välja Taastusravikeskuse Estonia saunakompleksi, millega seoses esitati hiljuti kuriteokahtlus varade omastamises keskuse juhile Vello Järvesalule. Steniard võitis ka palju kirgi tekitanud spordihalli ehituse.

Võimalik, et just linnavalitsuse hoone kasutusrendi krõbedate kuumaksete tõttu nähti Pärnu linnapead isiklikult mitmeid kordi Äripäeva majas, kus asub nii Steniardi kui ka Oma Ehitaja kontor. "Olen Pärnu mnt 105 majas käinud viimaste aastate jooksul korduvalt, käinud söömas samas majas asuvas kohvikus ning astunud ka läbi paari mulle tuttava Äripäeva töötaja juurest," lausus Viisitamm.

Möödunud aasta lõpus saatis Pärnu linnapea Steniardile kirja, milles palus kuumaksed ajatada. Firma tuli linnale vastu ja hoonestusõiguse lepingut muudeti - 3,5 miljoni kroonine kuumakse kahanes ligi kümme korda. Samas langes ehitajal ära kohustus rajada 4,5 miljoni kroonine parkimisestakaad. Sama leping nägi aga ette, et alates 2009. aasta jaanuarist peab linn poole aasta jooksul firmale tasuma koguni 10,3 miljoni krooniseid laenu tagasimakseid.

Viisitamme kunagine parem käsi ja lepingute allkirjastaja Olav Avarsalu meenutas, et linnavalitsuse hoone rahastamise idee seisnes selles, et hoone püüti renoveerida ja samal ajal maha müüa linnale kuuluvaid kinnistuid. Saabunud kinnisvarakrahhi tõttu ei suutnud linn oma hooneid maha müüa. Samas valmis linnavalitsuse hoone buumi haripunktis, mitu korda planeeritust kallimana.

Pärnu linnavalitsuse renoveerimise hind tõusis enne selle lõpliku valmimist ligi kolmekordseks.