Langus neelas kasumi

Artikkel

- Uudised
- Annika Matson
- Annika Matson Kald
- 17. november 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Langus neelas kasumi
"Kasumi osas on langus tingitud muutunud majandussituatsioonist ja meie laienemistest. Käibe kasvult ületavad nii meie supermarketid kui ka kaubamajad turu keskmisi kasvunumbreid," selgitas ta.
Puusepp lisas, et viimane aasta on kontsernile olnud ajaloo aktiivseim laienemisaasta ja see on paratamatult mõjutanud varasemat kasumlikkuse näitajat. "Teisalt jälle lubavad praeguseks n-ö käima joostud uued kaubanduspinnad hea tundega vastu minna saabuvale jõuluajale," vihjas ta tulevikule.
Kaubamaja juhi sõnul pidurdasid üheksa kuu kasumi kasvu samad tegurid, mis tänavu esimesel poolaastal. Ümberehitustööde tõttu olid vahepeal suletud neli Selverit ja valmistati ette kaheksa Selveri avamist. Kokku lisandus Selveri kauplustele 18 437 ruutmeetrit uut kaubanduspinda.
Samuti jäi sellesse perioodi Selveri Läti tütarettevõtte tegevuse käivitamine. Lisaks mõjutasid kasumit dividendidelt makstud tulumaksu suurenemine ning kommunaal- ja tööjõukulude kasv.
LHV analüütik Henri Adams ütles Kaubamaja tulemusi kommenteerides, et kuigi nende prognoosid olid suhteliselt konservatiivsed, kujunesid Kaubamaja kulutused oodatust suuremateks.
"Kõige tugevamalt avaldas tulemustele negatiivset mõju müüdud kaupade kulu kasv, mis on ettevõtte jaoks ka peamine kuluartikkel, moodustades käibest enam kui 70 protsenti," selgitas ta.
Samuti kasvasid tema sõnul eelmise aastaga võrreldes tunduvalt finantskulud, kuna Kaubamaja võlakohustused on seoses laienemisega märgatavalt kasvanud.
"Positiivselt poolelt jäi tööjõukulude kasv LHV prognoosidest väiksemaks. Kokkuvõttes kahanes aga kasum aastasel baasil 52 protsenti, mida ei saa kindlasti heaks tulemuseks pidada," sõnas Adams. LHV prognoosidele jäi Kaubamaja kolmanda kvartali kasum alla 41 protsendi.
Tallinna Kaubamaja kontsern teenis üheksa kuuga 151,7 miljonit krooni puhaskasumit, mis kujunes 46 protsendi võrra väiksemaks kui vastav näitaja mullu.
Kontserni 2008. aasta üheksa kuu konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 4,7 miljardit krooni, kasvades aastaga 13 protsenti.
Esimesel poolaastal kasumi kasvu pidurdanud tegurite mõju jätkus ettevõtte teatel ka kolmandas kvartalis.
Kaubamaja kontserni kuuluvate Selveri super- ja hüpermarketite 2008. aasta üheksa kuu netokäive ulatus kolme miljardi kroonini, mis on 14 protsenti enam kui mullu samal perioodil.
Selveri maksueelne puhaskasum oli 73,7 miljonit krooni, mis on 82,5 miljoni krooni võrra vähem kui mullu samal perioodil.
Tallinna ja Tartu kaubamajade üheksa kuu müügitulu oli 1,1 miljardit krooni, kasvades eelmise aastaga võrreldes 4 protsenti. Kaubamajade puhaskasum oli 85,9 miljonit krooni.
Selge on see, et Tallinna Kaubamaja tulemustele avaldab survet üldine raske majandusolukord ning samuti ettevõtte kiire laienemine. Siiski usun, et tulevikku silmas pidades on laienemise näol tegemist õige otsusega, mis pikemas perspektiivis loob aktsionäridele olulist lisaväärtust.
2008. aastal moodustab Selverite müük kogukäibest enam kui 60 protsenti ning see tõuseb Läti poodide käivitudes veelgi. Vaadates Kaubamaja tulevikku, on Selveri kontseptsiooni edukas turustamine Lätis ettevõtte jaoks väga oluline.
Kuna usume, et majanduse paranemist Balti riikides lähiajal veel loota ei ole, oleme investeerimise seisukohalt negatiivselt meelestatud ka jaekaubandussektoris.
Hetkel kuum