Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tootjatele vaja kindlat nišši

    Võrreldes 2006. aastaga vähenes 2007. aastal tootmine tekstiilitööstuses 0,3% ja rõivatööstuses 0,7%.
    Viimasel kolmel aastal on allhange vähenenud ning järjest enam valmistatakse oma toodet või toodet jaemüüja kaubamärgi all. Ettevõtted püüavad oma tooteid rohkem väärtustada ja tänu sellele paremat hinda saada.
    Kindlasti näeme järgmisel aastal jätkuvalt ettevõtete ühinemisi ja sulgemisi, sest mitte kõik ettevõtjad pole mõistnud ärikeskkonna põhimõttelist teisenemist ja pole valmis muutusteks.
    Rõiva- ja tekstiilitööstus on eksportiv tööstusharu, seetõttu ei saanud need firmad osa petlikust majandusmullist, eksportturgudel on toimunud alati konkurentsitihe jalad-maas-kauplemine.
    On kindel, et odava töötunni müügile ei saa äri rajada kusagil Euroopas. Kes Hiina ja Indiaga konkureerib, see hävib, praegu ei saa toota ja müüa kasumlikult tooteid, millega oldi edukad kümme aastat tagasi. Loovus ja sellel rajanev uuenduslikkus on peamised strateegilised ressursid suureneva määramatuse tingimustes.
    2009. aasta äriplaani on ettevõtetel keerulisem koostada kui viimasel viieteistkümnel aastal, sest kohalik inflatsioon toob kulude kasvu, mida on raske selgitada Euroopa kliendile. Samuti teeb laenude pikendamine peavalu, pikaajalise investeerimislaenu saamine on pea võimatu. Ka nafta hinna ebastabiilsus toob vea ettevõtete kuluarvestusse. Euro ja USA dollari vahetuskurss teeb keerulisemaks, kui mitte võimatuks, müügi dollari baasil kauplevatesse riikidesse.
    Ettevõtete tootlikkuse tase lihtsalt peab tõusma, sest see on konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse võtmetegur. Seni jääb meie tööstuses käive keskmiselt töötaja kohta EL-15 riikide tööstusest kaugele maha.
    Peaaegu kõigis ELi uutes liikmesriikides on tootlikkus madal. ELi kümne uue liikmesriigi käive töötaja kohta on rõivatööstuses vaid 17% ELi vanade liikmesriikide näitajast. Tekstiilitööstuses on analoogne näitaja 30%.
    Eesti rõiva- ja tekstiilitööstuste edu võti on tarnekiirus, paindlikkus, ressursside kasutamise otstarbekus ja kvaliteet. Paljud väiksemad ettevõtted peaksid ühinema või alustama ühistegevust tootearenduse ja müügi alal. Igal ettevõttel on vaja rohkem mõelda koostööle ülikoolide ja teadusasutustega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
USA aktsiaturud alustasid uut nädalat tõusuga
USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva tõusuga, vaatamata sellele, et Hiinast ilmunud majandusandmed võimendasid globaalse majandusega seotud hirme. Hästi läks suure turuväärtusega kasvufirmadel, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva tõusuga, vaatamata sellele, et Hiinast ilmunud majandusandmed võimendasid globaalse majandusega seotud hirme. Hästi läks suure turuväärtusega kasvufirmadel, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Raadiohommikus: mida Eesti esivastuluurajalt RMK juhina oodatakse?
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Raadiohommikus: kohvi, killustiku, tööjõu ja raamatute hinnast "Kuumal toolil" Jüri Ratas
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.