Noorsotsid: Venemaa ei võrdu Putin

Järgneb noorsotside seisukoht.

"Vene teema on eesti meedias järjekindlalt ragisev rindejoon. Granaadid plahvatavad,kuulid vihisevad ja heal juhul tuuakse mõnele veteranile lilli. Sõnum rahust ja leppimisest tundub olema riigireetmine.

Noorsotsid julgesid suu paotada ning nõudsid tasakaalukamat suhtumist.Rahutuvi lasti aga kiirelt paista hoopis strateegilise pommitajana ning noorsotside sõnum ristiti otsesõnu „käed eemale Putini Venemaast“ poliitikaks.

Noorsotsid ei ole nii naiivsed arvamaks, et Venemaa on igati hea ja paradiislik paik, kus Eestit ja eestlasi tingimusteta heatahtliku naabrina tunnustatakse, kellel on igavikuline õigus iseseisvusele ja järjepidevusele. Demokraatia defitsiit, imperialistlikud ambitsioonid ning stalinistlike kuritegude mahavaikimine on ohtlikud tendentsid ning see pole ka noorsotsidele uudis.

Kremli-meelsuses ei kahtlustaks meid ilmselt keegi, kes on kursis meie pikaajalisema tegevusega. Mainida võiks, et koos MTÜ-ga Kaukaasia Eestlased korraldasid noorsotsid hiljutised Tallinnas toimunud meeleavaldused Gruusia toetuseks (siinkohal ärgem pöörake pead ka grusiinide väärtegudelt!). Samuti võtsime koos kõigi Põhja- ja Baltimaade noorte sotsiaaldemokraatidega vastu avalduse, et peatada keskkonnale ohtlikku Nord Stream'i gaasijuhet.

Murelikuks teeb meid aga suhtumine Eesti-Vene küsimusse, kus arvatakse, et „kes pole meiega, on meie vastu“. Kui tõsiselt saab Eesti meediat võtta, kui isegi „noored ja naiivsed ühiskonnaliikmed“ näevad rahvussuhete osas arvamuse ja arutelu asemel pigem ülevoolavaid hirme?

Raivo Vare tegi teravat õhkkonda arvestades üllatavalt julge avalduse, et Eesti-Vene suhetes peaksime esimese sammu astuma just meie. Kas nüüd tuuakse ka tema inkvisitsioonikohtu ette ja lüüakse ajakirjanduses risti kui Vares-Barbarus ja riigireetur? Loodame, et mitte. Targem annab järele, tõde võidab võõra väe. Tuntud rahvatarkused ja mis võiksid olla ka relvadeks Venemaa „pehme invasiooni“ vastu. Tasakaalukad ja mõistlikud tegevused muudavad naeruväärseks fašismisüüdistused ja „raudse vaenulikkuse“. Loomulikult ei tähenda head suhted tingimusteta allaheitlikust ja Teise maailmasõja ning Nõukogude Liidu osas kaheldava tõlgenduse tunnustamist, kuid mõistusel ning mitte emotsioonidel põhinevad suhted kahe riigi vahel suurendavad Valitsuse usaldusväärsust meie venelaste silmis rohkem kui vastasseis ja sõjakad arvamusavaldused.

Kindlasti on vaja eristusvõimet. Eestit armastav inimene ei pea vihkama Venemaad, Venemaad armastav inimene ei pea põlgama Eestimaad. Me ei kutsunud üles kiitma Putinit ja Medvedjevit ehk Vene poliitilist eliiti, vaid rääkisime vajadusest kajastada Venemaaga seonduvat tasakaalukalt, fetišeerimata ja mitmekülgselt. Iga maa ühiskonnas, kultuuris ja inimeste elus, aga ka poliitikas ja majanduses, toimub iga päev muud kui ainult (eesti-) vaenulikku, kohutavat ja trööstitut. Meiegi meedias võiks olla tavaline, et ka võõra või murettekitava riigi poliitikasündmusi käsitledes kõlaks läbi inimlik, ühiskondlik taust - lihtinimeste hääl, isiklikud mõtteavaldused ja mured. Venemaa ei võrdu Putin.

Loodame, et ajakirjanik nõustub sellega, et kõik see halb, mida ta tõi välja Vene riigist, ei anna meile põhjust suhtuda halvasti ei maasse ega vene rahvasse seal- või siinpool piiri. Kui näeme muresid, siis tuleks seda analüüsida, tunda kaasa, suhelda ja püüda kaasa aidatagi. Kasvõi toetades demokraatlikke jõude Venemaal. Veel enam - näidakem ise eeskuju austuse, sallivuse, tasakaalukuse ja avatusega."