Haigekassa kavatseb kulud tööandjale lükata
"Ega me ei tervita sellist asja. Aga kui riigil on vaja kokku hoida, siis mõistlikul määral on ka firmad seda valmis toetama," kommenteeris Leiburi tegevdirektor Ants Promann võimalikku seadusemuudatust. Keerulisemaks teeb Promanni sõnul asja see, et ettevõtetel on järgmise aasta eelarved juba tehtud. Taoliste kulude kasvu puhul peaks olema etteteatamise aeg üks aasta.
Kui muid võimalusi ei ole, siis tuleb kompromissile minna, leidis ka Paulig Balticu juhatuse esimees Tiit Nuudi. Võimalikud lahendused tuleb valitsusel tema sõnul kindlasti tööandjate liidu ning erialaliitudega läbi arutada.
Ühe variandina hakkavad ettevõtted Nuudi hinnangul kindlasti kaaluma oma riskide edasikindlustamist. See aga läheb praeguste seaduste alusel erisoodustusmaksu alla, mistõttu tuleks valitsusel mõelda seaduse muutmisele.
Samas näeb haigekassa seoses kokkuhoiuga töövõimetushüvitistelt veel kahte võimalikku varianti. Neist üks eeldaks töötaja omavastutuse pikendamist ühelt päevalt 2-3 päevale ning teine töövõimetuslehel oldud päevade eest makstava hüvitise vähendamist.
Promann ütles, et ei teagi kohe, millist neist kolmest variandist eelistada. Võib-olla hüvitise mõistlikku vähendamist, pakkus ta välja.
"Kui antakse valida, siis eelistaksin jätta esimesed paar päeva haigusraha maksmata," sõnas EMT personalijuht Terje Kuusik.
Kõige kehvem oleks tema sõnul kolmas variant, kuna vahel on töötajatel vaja tõesti pikemaks ajaks haiguslehele jääda.
Sama varianti pooldab ka üle 300 töötajaga Sangari personalijuht Krista Tõnisson, kuna see paneks ehk inimesi rohkem mõtlema oma tervisele.
"Tootmisettevõtte puhul ei tohiks haiguslehe hüvitise suuruse kallale kindlasti minna," vaidles aga Nuudi vastu. Tema sõnul peab jääma tootmisinimestele kindlus, et nad saavad ennast ravida.
"Pigem võtaksin tööandjana selle koorma enda kanda," leidis Nuudi, samas tõdedes, et nende ettevõttes on töötajad väga vähe haiged ning seega ka vastavad kulud madalad.
2-3 haiguspäeva tööandja kanda jätmist pooldaks ka Fortum Elektri personalijuht Malle Okas.
Tema sõnul teeks valitsus väga halva otsuse, kui hakkab inimeste tervise pealt kokku hoidma, kuna see, kui palju võtavad inimesed haiguslehti, näitab ka mingit tendentsi, seda, kui haige on ühiskond tervikuna.
"Ma eeldan, et tööandjad on selle vastu, et paar-kolm haiguspäeva nende kanda jääb," sõnas Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga. Sama asja arutati juba 2001. aastal ravikindlustuse seaduse ettevalmistamisel, kuid see kukkus läbi. Samas kui tullakse välja ideega töötajate ravikindlustuse hüvitisi kärpida, siis sellega ei ole ametiühing Taliga sõnul nõus.
Taliga sõnul tuleb riigil leida lisavahendeid ravikindlustussüsteemi ülevalpidamiseks. "See on poliitikute jaoks väga ebameeldiv teema ning nad ei taha sellest midagi teada," leidis Taliga. "Samas on see teema möödapääsmatu," lisas ta.
Neljapäeval avaldatud rahandusministeeriumi sügisese majandusprognoosi järgi peab haigekassa arvestama järgmisel aastal tulude vähenemisega 931 miljoni krooni jagu. Suvise prognoosi järgi oli puudujääk 538 miljonit krooni.
Laias laastus pool ravikindlustuse eelarveaugust loodab asutus haigekassa juhatuse esimehe Hannes Danilovi sõnul katta eelnevate aastate jaotamata kasumist.
"Ülejäänud pool miljardit tuleb meil leida sisemistest vahenditest," selgitas Danilov. Ehk kokkuhoiult kolme suurema valdkonna pealt: eriarstikuludelt, mis on seotud haigla-, ambulatoorse ning taastusravisüsteemi ülevalpidamisega, apteegist ostetavate soodusravimite toetustelt ja ajutise töövõimetuse hüvitistelt.
"Variante on, kuid need on kõik poliitilised otsused, mis eeldavad seadusemuudatusi," sõnas Danilov, rääkides võimalikest kärbetest seoses haiguslehtedega.