Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Haigekassa kavatseb kulud tööandjale lükata

    "Ega me ei tervita sellist asja. Aga kui riigil on vaja kokku hoida, siis mõistlikul määral on ka firmad seda valmis toetama," kommenteeris Leiburi tegevdirektor Ants Promann võimalikku seadusemuudatust. Keerulisemaks teeb Promanni sõnul asja see, et ettevõtetel on järgmise aasta eelarved juba tehtud. Taoliste kulude kasvu puhul peaks olema etteteatamise aeg üks aasta.
    Kui muid võimalusi ei ole, siis tuleb kompromissile minna, leidis ka Paulig Balticu juhatuse esimees Tiit Nuudi. Võimalikud lahendused tuleb valitsusel tema sõnul kindlasti tööandjate liidu ning erialaliitudega läbi arutada.
    Ühe variandina hakkavad ettevõtted Nuudi hinnangul kindlasti kaaluma oma riskide edasikindlustamist. See aga läheb praeguste seaduste alusel erisoodustusmaksu alla, mistõttu tuleks valitsusel mõelda seaduse muutmisele.
    Samas näeb haigekassa seoses kokkuhoiuga töövõimetushüvitistelt veel kahte võimalikku varianti. Neist üks eeldaks töötaja omavastutuse pikendamist ühelt päevalt 2-3 päevale ning teine töövõimetuslehel oldud päevade eest makstava hüvitise vähendamist.
    Promann ütles, et ei teagi kohe, millist neist kolmest variandist eelistada. Võib-olla hüvitise mõistlikku vähendamist, pakkus ta välja.
    "Kui antakse valida, siis eelistaksin jätta esimesed paar päeva haigusraha maksmata," sõnas EMT personalijuht Terje Kuusik.
    Kõige kehvem oleks tema sõnul kolmas variant, kuna vahel on töötajatel vaja tõesti pikemaks ajaks haiguslehele jääda.
    Sama varianti pooldab ka üle 300 töötajaga Sangari personalijuht Krista Tõnisson, kuna see paneks ehk inimesi rohkem mõtlema oma tervisele.
    "Tootmisettevõtte puhul ei tohiks haiguslehe hüvitise suuruse kallale kindlasti minna," vaidles aga Nuudi vastu. Tema sõnul peab jääma tootmisinimestele kindlus, et nad saavad ennast ravida.
    "Pigem võtaksin tööandjana selle koorma enda kanda," leidis Nuudi, samas tõdedes, et nende ettevõttes on töötajad väga vähe haiged ning seega ka vastavad kulud madalad.
    2-3 haiguspäeva tööandja kanda jätmist pooldaks ka Fortum Elektri personalijuht Malle Okas.
    Tema sõnul teeks valitsus väga halva otsuse, kui hakkab inimeste tervise pealt kokku hoidma, kuna see, kui palju võtavad inimesed haiguslehti, näitab ka mingit tendentsi, seda, kui haige on ühiskond tervikuna.
    "Ma eeldan, et tööandjad on selle vastu, et paar-kolm haiguspäeva nende kanda jääb," sõnas Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga. Sama asja arutati juba 2001. aastal ravikindlustuse seaduse ettevalmistamisel, kuid see kukkus läbi. Samas kui tullakse välja ideega töötajate ravikindlustuse hüvitisi kärpida, siis sellega ei ole ametiühing Taliga sõnul nõus.
    Taliga sõnul tuleb riigil leida lisavahendeid ravikindlustussüsteemi ülevalpidamiseks. "See on poliitikute jaoks väga ebameeldiv teema ning nad ei taha sellest midagi teada," leidis Taliga. "Samas on see teema möödapääsmatu," lisas ta.
    Neljapäeval avaldatud rahandusministeeriumi sügisese majandusprognoosi järgi peab haigekassa arvestama järgmisel aastal tulude vähenemisega 931 miljoni krooni jagu. Suvise prognoosi järgi oli puudujääk 538 miljonit krooni.
    Laias laastus pool ravikindlustuse eelarveaugust loodab asutus haigekassa juhatuse esimehe Hannes Danilovi sõnul katta eelnevate aastate jaotamata kasumist.
    "Ülejäänud pool miljardit tuleb meil leida sisemistest vahenditest," selgitas Danilov. Ehk kokkuhoiult kolme suurema valdkonna pealt: eriarstikuludelt, mis on seotud haigla-, ambulatoorse ning taastusravisüsteemi ülevalpidamisega, apteegist ostetavate soodusravimite toetustelt ja ajutise töövõimetuse hüvitistelt.
    "Variante on, kuid need on kõik poliitilised otsused, mis eeldavad seadusemuudatusi," sõnas Danilov, rääkides võimalikest kärbetest seoses haiguslehtedega.
  • Hetkel kuum
Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Tallinna Kaubamaja Grupp hakkab Leedus Škodasid müüma
Tallinna Kaubamaja Grupp allkirjastas lepingu, millega neist saab ametlik Škoda edasimüüja Leedus.
Tallinna Kaubamaja Grupp allkirjastas lepingu, millega neist saab ametlik Škoda edasimüüja Leedus.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Ministeerium värbas Ragn-Sellsi arendusjuhi asekantsleriks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Eestis elavad Euroopa suuruselt teised alkoholitarbijad
Eurostati andmeil kulutasid Euroopa Liidus alkoholile kõige rohkem lätlased ja nende järel kohe eestlased.
Eurostati andmeil kulutasid Euroopa Liidus alkoholile kõige rohkem lätlased ja nende järel kohe eestlased.

Olulisemad uudised

Raadiohommikus: suure raha hind, paisuvad jalgpallimiljardid ja kliimaseadus
Neljapäevases raadio hommikuprogrammis selgitame välja, mis suunas liiguvad hinnad ja intressimäärad, räägime globaalseks megatööstuseks kasvanud jalgpalliärist ning küsime, kellele on tarvis kliimaseadust.
Neljapäevases raadio hommikuprogrammis selgitame välja, mis suunas liiguvad hinnad ja intressimäärad, räägime globaalseks megatööstuseks kasvanud jalgpalliärist ning küsime, kellele on tarvis kliimaseadust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.