Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Karmim laenupoliitika vajalik

    Finantskriisi mõjul on laenude väljastamine Eesti pankadest oluliselt vähenenud. Meedias kostab hüüdeid, et karmistunud laenutingimused ei võimalda ettevõtetel äri laiendada ega ka juba alustatud projekte edukalt käima saada. Pankade väljastatud laenude statistika kinnitabki laenukasvu olulist aeglustumist.
    III kvartalis kasvas pankade eraisikute laenuportfell vaid 2,65% ja ettevõtete laenuportfell 1,6% (võrreldes II kvartaliga). Kui vaatame aastast kasvu (võrreldes III kvartaliga 2007), siis on kasv eraiskute laenude osas 15,7 ja äriühinguil 15,1%. Mõni aasta tagasi olid aastased kasvunumbrid 60% ringis.
    Vaadates, mis toimub maailma finantsturgudel, pole kohaliku laenuturu aeglustumine üllatav. Kogu maailmas on pankade laenutingimused varasemast karmimad nii eraisikuile kui ka ettevõtteile. Nt ennustavad Oppenheimer &Co analüütikud USA tarbijate krediitkaardi limiitide põhise likviidsuse langust kuni 45%.
    Usun, et karme laenutingimusi näeme veel mitu aastat. Nii soodsat finantseerimiskeskkonda, nagu oli paar aastat tagasi, niipea ei tule. Ettevõtjate jaoks on see kibe tõde. Majandussurutises võib finantseerimisvõimaluste kättesaadavuse halvenemine omada mõnedele ettevõtetele dramaatilist või kohati ka fataalset mõju.
    Pankade poolt vaadates on praegused karmistunud laenutingimused reaalne hädavajadus, et finantsturgude keerulises olukorras ellu jääda. Enamik pangale tagasi toodud kroonidest läheb kohustuste mahamaksmiseks ja reservide kogumiseks.
    Kes siis sellest võidavad? Kas ainult omanikud? Omanikud, Eesti pankade puhul suurelt jaolt Rootsi ja Taani emapangad, on kindlasti huvitatud, et pankade bilansid oleksid tugevamad. See ei tähenda aga dividendilootusi.
    Citipanga prognoos näeb Baltimaade pankadele ette olulises mahus täiendavaid provisjone ja hindab Swedbanki ja SEB aktsionäride lootusi dividendidele kuni aastateni 2011-2012 nullilähedaseks. Nii et pigem tähendab see osaluse ja kontrolli säilimist panga üle.
    Võidavad ka hoiustajad. Kuigi igale Eesti hoiustajale on tagatud kõik hoiused 782 330 krooni ulatuses, siis kõigi meie huvides on, et ükski pank sellise stsenaariumini ei jõuaks. Iga suurem väljamaksekohustus Tagatisfondist tähendaks pikaajaliselt ka fondi tehtavate osamaksete suurenemist. See aga jõuaks kaudselt läbi hinnakirja ka panga klientideni.
    Me kõik võidame sellest. Ehk siis iga pank, kes suudab omal jõul ellu jääda, on kergendus Eesti maksumaksjale. Kuigi Eesti suuremad pangad mahuvad teoreetiliselt otsapidi Rootsi riigi "vihmavarju" alla, pole kindel, et võimalik päästeplaan ei haaraks kaudselt kaasa ka Eesti maksukroone.
    Praegu pole teada, palju läheb Parex panga päästmine maksma Läti maksumaksjaile. Kui Parexi päästmine on samm devalvatsiooni suunas, tunneb enamik lätlasi seda otselt. Lootes, et devalveerimisest võib pääseda, jääb siiski alles kaudne mõju - riigi võetud abilaenud ja toetuspaketid pangandusele tuleb lõpuks kinni maksta maksumaksjal.
    Läti ei ole erand, vaid pigem üks riik paljude seas. Suurbritannia maksumaksja võib end kaudselt pidada hüpoteeklaenuandjate Brad-ford & Bingley ja Northen Rocki omanikuks. Järgnevate aastate jooksul tuleb tal kinni maksta nt HBOS/Loyds TSBst abipaketid. Siia ritta mahuvad veel Citibank USAst, Fortis Hollandist jt.
    Nii et karmim laenupoliitika on paratamatus peale tormilist laenamist. Jõudu peab soovima nii pangajuhtidele selle rakendamisel kui ka vastupidavust ettevõtjatele uutes tingimustes hakkama saamisel. Kui need jäävad karmimaiks meetmiks, mida selle kriisi ajal näeme, võime rõõmsad olla.
    Autor: Mart Altvee
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.