Kiitusega eksportija jäi EASi toetusest ilma

Kehra 45 töötajaga rõivatööstus AS Year võinuks firma juhi ja ühe omaniku Raivo Holmi sõnul saada järgmisel aastal sisse tõelise hoo. Paraku pole EAS ega Swedbank sama meelt.

Meestemantleid tootvat Yeari on EAS varem toetanud kahel korral kokku 600 000 krooniga. Septembris soovis ettevõte EASilt messidel käimise, näidiste tegemise ja tooteesitluste jaoks 1,3 miljonit krooni.

Novembris tulnud negatiivne vastus on Holmi sõnul üllatav, sest varem on EAS Yeari esile tõstnud eduka eksportöörina. EASi ekspordidivisjoni direktori Allar Korjase sõnul pole Yeari käive märkimisväärselt kasvanud ja on raske eeldada, et samade tegevustega jätkates toimuks järgneval paaril aastal hüppeline kasv.

"EAS pole näinud ka koopiaid tellimustest, mis reaalselt tõendaksid ettevõtja esitatud käibe kasvu prognoose," selgitas Korjas.

Holmi sõnul pole EAS kunagi lepingute vastu huvi tundnud. Lisaks olid tema kinnitusel Yearil 2009. aastaks uute klientide tellimused olemas, mis tõendab käibe kasvu 30% - nagu projektis kirjas.

Ka seisis EASi otsuses, et Yeari "senine majandustegevus on olnud madala rentaablusega, mis seab kahtluse alla ettevõtte võimekuse suuremahulisi arendus- ja turundusprojekte ilma täiendavate rahaliste vahendite kaasamiseta ellu viia".

Holm peab sedagi põhjendust kummaliseks, sest struktuuritoetuse seaduse alusel on EASi kohus toetada neid, kes abi vajavad.

"Nad ütlevad sisuliselt, et me ei saa teile toetust anda, sest te vajate toetust," resümeeris ettevõtja. EAS peabki ju aitama eksportivaid ettevõtteid, lisas ta.

Ka Swedbank ei olnud pärast EASi eitavat otsust nõus ettevõtjale laenu andma, kuigi Swedbanki teatel EASi seisukoht neid ei mõjutanud. "Laenu andmisel vaatame ennekõike olemasolevat rahavoogu, ent muidugi ei jäta me tähelepanuta ka ettevõtte perspektiivi," ütles Krõõt Kilvet-Rooteman Swedbankist.

"Peame endiselt väga oluliseks ekspordi arendamist ja seega arvestame ekspordi puhul ka sellega, et potentsiaali realiseerumine võib aega võtta," lisas ta.

Sel nädalal selgub, kas Year saab laenu Nordea Eestist. Holmi sõnul annaks neile kindlasti laenu Soome Nordea, selle garanteeriks riigile kuuluv ekspordi krediteerimise asutus Finnvera.

Tingimuseks on aga see, et Yearist kuuluks vähemalt 51% Soome kapitalile. Juba praegu on ettevõttesse sisenemas Soome äripartner, kuid Finnvera nõudega väheneks Holmi osalus 51 protsendilt 44-49 protsendile.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Yeari juhtumit ei kommenteerinud, ent soovitab ettevõtjal, kel on tekkinud möödarääkimine EASiga, pöörduda ministeeriumi poole. "Mitte mingil juhul ei tohi käega lüüa," ütles ta.