Kriis ähvardab kaosega tööturul

Tööandjad peavad aga ka miinimumpalga tõstmist 4850 kroonini praeguses majanduskeskkonnas võimatuks. Äripäeva arvutuste kohaselt tähendaks selline palgatõus ettevõtetele järgmisel aastal umbes 300 miljoni kroonist lisakoormust.

"Meie ütlesime, et alampalk peaks kindlasti 2009. aasta 1. jaanuarist tõusma," ütles Eesti ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga lisades, et arusaadavalt on majandussurutis tekitanud olukorra, kus esialgu küsitud tõus ei ole enam reaalne.

Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ei pidanud aga sedagi tõusu järgmisel aastal võimalikuks. "Meie selge hinnang järgmise aasta kohta on see, et majanduslangus tuleb oluliselt sügavam, kui on prognoositud, ja me ei välista, et lähiaastate perspektiivis on majanduslangus kuni 15 protsenti. Me ei näe ka lootust väga kiireks paranemiseks," nentis Kriis.

Taliga hoiatas, et kui alampalga tõstmisesse aastate lõikes n-ö "augud sisse tulevad", lööb see hiljem valusasti tagasi.

Samuti ei maksa tema sõnul unustada, et kuigi lühiajaline statistika võib praegu kaupade ja teenuste odavnemist näidata, ei kajastu mitte kõik maailmaturu hinnalangused Eesti hindades ning põhimureks jääb, et ka kõige madalamat palka teenivate inimeste sissetulekud ei väheneks. "See on ka põhjus, miks ametiühingud ja eriti just väljapool Tallinna elavad töötajad ootavad väga alampalga kokkulepet."

"Ametiühingud on ise ootused nii kõrgeks kruvinud, aga me ei saa lihtsalt heast peast sellega kaasa minna. Kui küsitakse palgatõusuks suuri numbreid ja tegelikult on küsitud võimatuid asju, tuleb nende ootuste juhtimise eest ka vastutada," märkis Kriis.