- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,01%40 077,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,01%40 077,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kriis: alampalga läbirääkimised jätkuvad järgmisel aastal
Täna toimunud Tööandjate keskliidu volikogu
istungil otsustati alampalga tõstmise küsimus edasi lükata järgmise aasta
kevadesse, kui I kvartali tulemused annavad pildi sellest, mis tööturul
reaalselt toimunud on.
„Me teeme ettepaneku jätkata läbirääkimistega siis, kui on teatavaks saanud järgmise aasta I kvartali tööhõive ja keskmise palga statistilised näitajad,“ ütles Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis pärast volikogu istungi lõppu aripaev.ee-le.
Otsustamise edasilükkamist põhjendavad tööandjad sellega, et praegu puudub konsensus küsimuses, mis järgmise aasta alguses tööturul toimuma hakkab ning hetkel ei ole alampalga tõusu üle otsustamiseks piisavalt usaldusväärseid andmeid.
„On tõsine kahtlus, et tegelikult võib keskmine brutopalk hakata vähenema, mis seab alampalga kokkuleppe muutmisele omad raamid,“ nentis Kriis.
Sellele tendentsile viitavad Kriisi hinnangul kaks olulist tegurit – avaliku sektori palgapoliitika, mis sel aastal palgakasvu vedanud on ning ettevõtete kahanevad palgafondid. Kriis pidas tõenäoliseks, et suures osas ettevõtetest põhipalgad külmutatakse tänasel tasemel ning ilmselt vähenevad oluliselt tulemus- ja lisatasud, mis moodustavad umbes 25 protsenti ettevõtete palgafondidest.
„Selle põhjal me ennustame, et alampalk, mis täna on 4350 krooni, on järgmisel aastal keskmise palga suhtes palju parem kui tänavu,“ ütles Kriis lisades, et loodetavasti ametiühingud mõistavad, et kui alampalk tõuseb näiteks 1. aprillist, ei kujuta see viivitus ametiühingute liikmeskonnale väga suurt kahju.
Tööandjate keskliit saadab Ametiühingute keskliidule kirja kolme argumendiga, milles palub viimast nendega arvestada.
Selles on välja toodud vastuargumendid ametiühingute seiskohtadele, millele tuginedes alampalga tõusu soovitakse.
Esimene puudutab ametiühingute seisukohta, mille järgi majanduskasvu viljad peavad jõudma kõigi töötajateni, sealhulgas alampalga saajateni.
„2008. aastal on alampalka tõstetud 21% samal ajal, kui majanduslangus on umbes 3%,“ vahendas Kriis tööandjaid.
Teine ametiühingute põhimõte on, et alampalga kasv ei tohi maha jääda keskmise palga kasvust.
„Täna me näeme seda, et erasektoris keskmise palga kasva jääb 10 – 15% vahele, seega oleme alampalka tõstnud kiiremini keskmise palga kasvuga võrreldes – 21%,“ märkis Kriis.
Hetkel kuum
Kolmas ametiühingute punkt puudutab alampalga suhet keskmisesse palka.
„Eelmisel aastal oli see 33%, selle aasta III kvartalis on see juba 35%, ja järgmisel aastal on see meie hinnangul juba tõenäoliselt 38%. Seda juhul, kui tänane alampalk jääks kehtima. Niisiis on alampalk tegelikult tõusnud ja meie hinnangul võib-olla isegi liiga kiiresti,“ nentis Kriis.
„Meil ei ole tõsiseid argumente alampalga tõstmiseks, väljaarvatud emotsionaalsed argumendid,“ võttis ta tööandjate positsiooni alampalga vaidluses kokku.
Tööandjad teevad kirjas Ametiühingute keskliidule ettepaneku järgmise aasta I kvartali arengud ära oodata ning jätkates samal ajal jooksvalt läbirääkimisi, jõuda kokkuleppele I poolaasta jooksul.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele