FOTOD: jääaja muuseumis

Tõenäoliselt kasutas nimetust jääaja muuseum mitte kaugel Rakverest, Pandivere kõrgustikul paiknevate Neeruti mägede ja kaitseala kohta esmakordselt geoloog Endel Rähni. Väljend on igati õigustatud – Neeruti kaitsealal laiuvad oosid on üks säravamaid, ligi 13 000 aasta tagusest jääajast pärinevaid pinnavorme Eestis.

Ka Tornimäelt edasi lõunasse liikudes jääb teele laagriplats koos korraliku varjualusega – sinna saavad end sättida need, kel plaanis pikemalt jääaja muuseumi peatuma jääda.

Omaette huvitavad on mägede nõlvadel kasvavad puud. Kas siis lõõtsuvate tuulte, maapinna liikumise või hoopistükkis müstiliste jõudude mõjul on puutüved väändunud ja kaardunud kõikvõimalikes suundades. Nõnda on tekkinud kummalised, kohati hämaruses silme ette sattudes hirmutavadki kujundid.

Mõnele aga meenutavad sellisel viisil kõverdunud puud hoopis kirjatähti või noote, insenerisilmale ilmselt keerulisi skeeme.

Viimaks Pariisi jõudes leiab rändur end suusaradade algusest. Puhkeküla juurest algavad rajad ei jää kuidagi alla Kagu-Eesti mägimaastikele – Pariisi mägedest leiab laia valiku eri pikkuse ja raskusastmega radasid, kus nii tõuse kui laskumisi, aga ka pikki avamaasirgeid. Ent lumevaesel ajalgi on rajad põnevad läbi jalutamiseks. Ettevaatlik tasuks olla vaid pikemate radade puhul, kuna seal rajamärgistus kehvavõitu ning pika jalutuskäigu tulemusel võib plaanitud sihtpunktist sattuda kilomeetrite kaugusele.

Kui aega ja tahtmist, siis jääb jääaja muuseumi ümbrusesse teisigi põnevaid ja vaatamist väärt paiku. Nii püüab 19. sajandi teises pooles valminud Neeruti mõis oma kauni arhitektuuriga pilke juba kaugelt. Kahjuks on hoone uute omanike käes rääma jäänud ning sealsed eramaale viitavad sildidki ümber lükatud või minema tassitud.

Neerutist mõni kilomeeter lõunas Ristimetsa külas sündis kirjanik Friedrich Reinhold Kreutzwald, kelle sünnikohas seisab uhke mälestussammas. Arvatakse ka, et just sealtsamast võis Kreutzwaldi suguvõsa oma nimegi saada – tähendab saksakeelne sõna Kreutzwald otsetõlkes Ristimetsa.

Neeruti jääaja muuseum on paigaks, kus igal aastaajal huvitav ringi rännata. Ent lühikeste talvepäevade lõpul oosiharjadel päikeseloojangu nautimine ning seejärel järvede ääres piknikuplatsidel talvegrilli küpsetamine ja hõõgveini rüüpamine – selliseid võimalusi enamik teisi muuseume ei paku.