- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 225−0,01%39 783,1
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,34
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 225−0,01%39 783,1
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,34
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
FOTOD: jääaja muuseumis
Nime järgi tundub, et jääaja muuseum võiks
asuda kaugel põhjas – Siberi igikeltsasel pinnal, Gröönimaa liustikel või Alaska
lumetormide keskel, ent jääaja muuseumi leiab Eestist.
Tõenäoliselt kasutas nimetust jääaja muuseum mitte kaugel Rakverest, Pandivere kõrgustikul paiknevate Neeruti mägede ja kaitseala kohta esmakordselt geoloog Endel Rähni. Väljend on igati õigustatud – Neeruti kaitsealal laiuvad oosid on üks säravamaid, ligi 13 000 aasta tagusest jääajast pärinevaid pinnavorme Eestis.
Lisaks geoloogidele pakub Neeruti arvukalt ajaveetmisvõimalusi ka matkajaile. Neeruti Eesjärve lähistel Kuresöödil on enamiku sealsete matkaradade algpunkt, samas võib rahumeeli ka niisama piki oose kulgevaid teid liigelda ning nautida hingematvaid vaateid.
Kõrgeimate ooside harjal seistes ning mõlemal pool teed haigutavatesse kuristikesse kiigates tulevad seljale külmavärinad – sellisest nõlvast laskumine või suisa allaveeremine ei tekita just meeldivaid emotsioone. Õnneks siuglevad iga paari kilomeetri tagant alla ka laugemad rajad ja teed, mida mööda pääseb oosiharjalt harjale või sügavates orgudes siravate järvesilmade juurde.
Kuresöödilt kulgeb läbi ka pikim matkarada, mis viib matkaja otsaga Pariisi. Jah, Pariisi. Kuid siiski mitte Prantsusmaale, vaid hoopis Pariisi nimelisse asulasse Neerutis. Raja kogupikkus on ligi 14 km, ent vastavalt soovidele ja vastupidavusele võib varemgi tagasi pöörduda või mõne lühema ringi ette võtta.
Paljud jääaja muuseumi mäed, orud ja järved on oma nime saanud inspireerituna Kalevipoja seiklustest Pandiveres. Nõnda olevat Sadulmägi tekkinud tema hobuse sadulast, mille vägilane heitis sinna, kus praegu asub mägi. Samal mäel paiknes muinasajal ka eestlaste linnus, mis kattis koos eeslinnustega mitme oosi harjasid.
Sügavad mägedevahelised orud ja karstialad tekkinud omakorda Kalevipoja künnitöö tulemusena – alates kaugelt Vooremaalt, lõppevad need Neerutis, kus kündmine katki jäi.
Nimelt sai Neeruti kant Kalevipoja hobuse viimseks peatuspaigaks – metsikud põrgukoerad kiskunud samas puhkava ratsu puruks, hobuse neerudest tekitatud aukudesse kogunes aga vesi ning tekkisid ooside vahelised järvekesed.
Mitmed teised kohanimed pakuvad veelgi rohkem mõtlemisainet ja ainest rahvalugudeks – muude hulgas Ristamägi, Nuuskaugumägi, Ämmamägi, Ussimägi, Mustakatkumägi jms. Taolistest ja veelgi põnevama nimega paikadest viib Neeruti matkaradagi mööda või üle.
Sadulmäe jalamil paiknevate Ees- ja Tagajärve kallastel asuvad piknikuplatsid sobivad nii lihtsalt peatumiseks ja jalgade puhkamiseks, aga ka pikemaks ajaks laagrisse jäämiseks. Eesjärve kaldal istuv Kalevipoja kuju hoiab samal ajal pilku peal laagrilistel, et keegi liiga ülemeelikuks ei muutuks või miskit kurja korda ei saadaks.
Hetkel kuum
Ka Tornimäelt edasi lõunasse liikudes jääb teele laagriplats koos korraliku varjualusega – sinna saavad end sättida need, kel plaanis pikemalt jääaja muuseumi peatuma jääda.
Omaette huvitavad on mägede nõlvadel kasvavad puud. Kas siis lõõtsuvate tuulte, maapinna liikumise või hoopistükkis müstiliste jõudude mõjul on puutüved väändunud ja kaardunud kõikvõimalikes suundades. Nõnda on tekkinud kummalised, kohati hämaruses silme ette sattudes hirmutavadki kujundid.
Mõnele aga meenutavad sellisel viisil kõverdunud puud hoopis kirjatähti või noote, insenerisilmale ilmselt keerulisi skeeme.
Viimaks Pariisi jõudes leiab rändur end suusaradade algusest. Puhkeküla juurest algavad rajad ei jää kuidagi alla Kagu-Eesti mägimaastikele – Pariisi mägedest leiab laia valiku eri pikkuse ja raskusastmega radasid, kus nii tõuse kui laskumisi, aga ka pikki avamaasirgeid. Ent lumevaesel ajalgi on rajad põnevad läbi jalutamiseks. Ettevaatlik tasuks olla vaid pikemate radade puhul, kuna seal rajamärgistus kehvavõitu ning pika jalutuskäigu tulemusel võib plaanitud sihtpunktist sattuda kilomeetrite kaugusele.
Kui aega ja tahtmist, siis jääb jääaja muuseumi ümbrusesse teisigi põnevaid ja vaatamist väärt paiku. Nii püüab 19. sajandi teises pooles valminud Neeruti mõis oma kauni arhitektuuriga pilke juba kaugelt. Kahjuks on hoone uute omanike käes rääma jäänud ning sealsed eramaale viitavad sildidki ümber lükatud või minema tassitud.
Neerutist mõni kilomeeter lõunas Ristimetsa külas sündis kirjanik Friedrich Reinhold Kreutzwald, kelle sünnikohas seisab uhke mälestussammas. Arvatakse ka, et just sealtsamast võis Kreutzwaldi suguvõsa oma nimegi saada – tähendab saksakeelne sõna Kreutzwald otsetõlkes Ristimetsa.
Neeruti jääaja muuseum on paigaks, kus igal aastaajal huvitav ringi rännata. Ent lühikeste talvepäevade lõpul oosiharjadel päikeseloojangu nautimine ning seejärel järvede ääres piknikuplatsidel talvegrilli küpsetamine ja hõõgveini rüüpamine – selliseid võimalusi enamik teisi muuseume ei paku.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele