ELi liidrite tippkohtumisel sündinud
kliima- ja energiapakett sisaldab rea erandeid uutele liikmesriikidele, mis
võivad Eestis tasandada põlevkivist toodetud elektrienergia järsku
hinnatõusu.
Euroopa Komisjoni jaanuaris esitatud kliima- ja energiapaketi järgi, mis tahab aastaks 2020 vähendada 1990. a tasemega võrreldes 20% võrra kliima soojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, pidanuks Eesti Energia juba aastast 2013 kõik heitmekvoodid oksjonilt ostma. See tähendanuks väga järsku põlevkivielektri hinna tõusu. Täna lukku löödud kokkuleppes on mitmeid järeleandmisi.
Tänases redaktsioonis on ELi kliima- ja energiapaketis uutel liikmesriikidel, kus suur osa elektrienergiast toodetakse fossiilsetest kütustest, võimalus ka pärast 2013. aastat 70% heitmekvoodist elektritootjatele tasuta jagada. Kindlasti kavatseb seda võimalust kasutada näiteks Poola. Eesti peab oma poliitilise otsuse tegema aastal 2011.
Sisuliselt said uued liikmesriigid ajapikendust - aastast 2020 peavad siiski ka nende riikide elektritootjad 100% kvoodist turult ostma. Üleminekuaeg, mille jooksul tasulise kvoodi osa järk-järgult kasvab, sai pikem. Samas tõuseb elektrienergia hind nii või teisiti, sest aastast 2013 avaneb Eestis elektriturg konkurentsile.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kokku on Eesti oksjonikvoot ca 17 miljonit tonni aastas. Kuna aga ülemkogu otsustas jätkata tasuta kvoodi jagamist ka teatud tööstussektoritele nagu keemia- ja tsemenditööstus, siis kahaneb Eesti jaoks oksjonikvoot aastast 2013 ca 11 miljonile tonnile. Selle raames võib Eesti 70% elektritootmiseks vajalikust kvoodist jagada tasuta.
Eesti sai kvooti juurde ka selle eest, et on ajavahemikus 1990-2005 oluliselt heitmeid vähendanud, ning et muutus baasaasta, mille alusel heitmekvoote arvestatakse. Nendest kahest muutusest saab Eesti peaminister Andrus Ansipi sõnul "võitu" ligi 5 miljardit krooni aastas.
„Kvoodi jaotus on muutunud ja see on muutunud Eestile märksa soodsamaks,“ ütles Ansip.
Heitmekvootide müügist oksjonil saadud tulu jääb liikmesriigile. "Kasutamine on küllaltki vaba," ütles Ansip, avaldades lootust, et raha kvoodi müügist kasutab Eesti selleks, et muuta energia tootmist keskkonnasõbralikumaks. "Vahendite kasutamine peaks olema sihipärane," ütles Ansip.
Eesti peamine mure energia- ja kliimapaketis oli elektrienergia import kolmandatest riikidest. Ka siin sai Eesti oma tahtmise - ülemkogu lõppdokumenti sai sisse klausel, mis kohustab Euroopa Komisjoni üle vaatama kolmandatest riikidest imporditud elektrienergia mõju ja vajadusel tarvitusele võtma meetmed. Näiteks puhul, kui Venemaa otsustab võimalikust ülemaailmsest kasvuhoonegaaside leppest kõrvale jääda.