• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,08%39 732,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,08%39 732,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • 12.12.08, 18:13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Põlevkivienergia hinnatõus võib tulla laugem

ELi liidrite tippkohtumisel sündinud kliima- ja energiapakett sisaldab rea erandeid uutele liikmesriikidele, mis võivad Eestis tasandada põlevkivist toodetud elektrienergia järsku hinnatõusu.
Euroopa Komisjoni jaanuaris esitatud kliima- ja energiapaketi järgi, mis tahab aastaks 2020 vähendada 1990. a tasemega võrreldes 20% võrra kliima soojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, pidanuks Eesti Energia juba aastast 2013 kõik heitmekvoodid oksjonilt ostma. See tähendanuks väga järsku põlevkivielektri hinna tõusu. Täna lukku löödud kokkuleppes on mitmeid järeleandmisi.
Tänases redaktsioonis on ELi kliima- ja energiapaketis uutel liikmesriikidel, kus suur osa elektrienergiast toodetakse fossiilsetest kütustest, võimalus ka pärast 2013. aastat 70% heitmekvoodist elektritootjatele tasuta jagada. Kindlasti kavatseb seda võimalust kasutada näiteks Poola. Eesti peab oma poliitilise otsuse tegema aastal 2011.
Sisuliselt said uued liikmesriigid ajapikendust - aastast 2020 peavad siiski ka nende riikide elektritootjad 100% kvoodist turult ostma. Üleminekuaeg, mille jooksul tasulise kvoodi osa järk-järgult kasvab, sai pikem. Samas tõuseb elektrienergia hind nii või teisiti, sest aastast 2013 avaneb Eestis elektriturg konkurentsile.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kokku on Eesti oksjonikvoot ca 17 miljonit tonni aastas. Kuna aga ülemkogu otsustas jätkata tasuta kvoodi jagamist ka teatud tööstussektoritele nagu keemia- ja tsemenditööstus, siis kahaneb Eesti jaoks oksjonikvoot aastast 2013 ca 11 miljonile tonnile. Selle raames võib Eesti 70% elektritootmiseks vajalikust kvoodist jagada tasuta.
Eesti sai kvooti juurde ka selle eest, et on ajavahemikus 1990-2005 oluliselt heitmeid vähendanud, ning et muutus baasaasta, mille alusel heitmekvoote arvestatakse. Nendest kahest muutusest saab Eesti peaminister Andrus Ansipi sõnul "võitu" ligi 5 miljardit krooni aastas.
„Kvoodi jaotus on muutunud ja see on muutunud Eestile märksa soodsamaks,“ ütles Ansip.
Heitmekvootide müügist oksjonil saadud tulu jääb liikmesriigile. "Kasutamine on küllaltki vaba," ütles Ansip, avaldades lootust, et raha kvoodi müügist kasutab Eesti selleks, et muuta energia tootmist keskkonnasõbralikumaks. "Vahendite kasutamine peaks olema sihipärane," ütles Ansip.
Eesti peamine mure energia- ja kliimapaketis oli elektrienergia import kolmandatest riikidest. Ka siin sai Eesti oma tahtmise - ülemkogu lõppdokumenti sai sisse klausel, mis kohustab Euroopa Komisjoni üle vaatama kolmandatest riikidest imporditud elektrienergia mõju ja vajadusel tarvitusele võtma meetmed. Näiteks puhul, kui Venemaa otsustab võimalikust ülemaailmsest kasvuhoonegaaside leppest kõrvale jääda.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele