Ta ei saa aru, millest see furoor on tekkinud, mis puudutab kolmanda osapoole sisseostu pensionifondidesse. „Me peame kasutama vastavalt seadusele kõiki võimalusi, tagamaks klientidele paremaid diile,“ selgitas Kitt. Ta lisas, et tema jaoks ei ole oluline, kas ta küsib analüüsikommentaari Eestist, Rootsist või Vilniusest.
„Pole põhjust karta, et meie teadmised kohalikest turgudest tihedama koostöö raames kusagile ära kaovad ning kindlasti plaanime sellesse regiooni jätkata investeerimist ka edaspidi,“ kinnitas ka Hansa Investeerimisfondide juhatuse esimees Fabio Filipozzi. „Samuti on täna ja jääb ka edaspidi meie pensionifondide juht Eestis baseeruva fondivalitseja meeskonda.“
Filipozzi ütles, et nende investeerimisfondide koostöö Rootsi Swedbank Roburiga (varahaldusega) on pidevalt tihenenud alates 2005. a lõpust. „Eesmärk on kokku sobitada meie teadmised kohalikest (eelkõige Baltikum, Kesk-Ida Euroopa ja Venemaa) turgudest ja rootslaste aastakümnete pikkune kogemus globaalsetest turgudest ning seeläbi pakkuda meie klientidele kvaliteetset investeerimisteenust,“ lisas ta.
Jesse kinnitas, et tugines antud väites mitte sisetundele, vaid talle teadaolevale informatsioonile, mida ta paraku täpsustada ei soovinud. Jesse rõhutas korduvalt telefonis rääkides, et ta ei oleks kindlasti hakanud asjadest alusetult kirjutama. „Kust minu andmed pärinevad, on minu siseteave,“ lisas ta.
„See oleks ka imelik, kui Swedbank hakkaks afiseerima, et nii läheb,“ arvas Jesse selle kohta, et Swedbank ei kinnitanud kolumnis öeldud väidet, et suurim pensionivara haldaja tõmbab oma tegevust Eestis kokku ja plaanib selle üle viia Rootsi. Juhul kui aga Swedbank ütleb, et Eesti varahaldus jääb Eestisse ja ei viida üle Rootsi, on Jessel enda sõnul siiras hea meel sellest, te tema allikad on väärad.
„Formaalsused jäävad kõik Eestisse,“ kinnitas Jesse. Ta soovitas oodata jaanuari-veebruari kuuni ja siis saab sellele väitele kinnitust. „Siis vaatame, kes kus linnas töötab,“ täpsustas ta. Muidugi nimetatakse kogu seda protsessi Swedbankis Jesse sõnul integratsiooniks või muuks taoliseks.
Tema hinnangul püütakse minimaalsete kuludega pensionivarasid hallata, tuues näiteks püsimakse korralduse alusel välisfondi investeerimine, samas aga makstakse Euroopa kõrgemaid teenustasusid. „See kindlasti ei olnud pensionireformi eesmärk, milleks ta tehti,“ nentis Jesse, miks teda antud asjaolu häirib. „See on puuduliku investeerimispoliitika tulem,“ lisas ta.
Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid, ütles, et ta seaks siiski kahtluse alla, kas Eesti pensionifondide varade haldamine on plaanitud otseselt Rootsi üle viia. „Siiski kui ka tehtaks otsus pensionifondide vara haldamise üleviimise osas, ei pruugi see olla osakuomaniku jaoks kahjulik,“ uskus Lillelaid.