Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler toob
eile haldusreformi heaks kiitmiseni jõudnud Läti poliitikuid Eesti
rahvasaadikuile eeskujuks.
Eile võttis Läti seim vastu seaduse administratiivsetest territooriumitest ja asustatud punktidest. See näeb ette Läti jagamist 109 piirkonnaks ja üheksaks vabariikliku tähtsusega linnaks, lisaks rida maakondi. Riikliku tähtsusega linnadeks tunnistati Riia, Daugavpils, Jekabpils, Jelgava, Jurmala, Liepaja, Rezekne, Valmiera ja Ventspils.
Seaduses seisab, et riikliku tähtsusega linnaks saab vaid see asustatud punkt, kus elab vähemalt 25 000 inimest, on arenenud majandustegevus ning infrastruktuur. Igas kohaliku omavalitsusega piirkonnas peab elama vähemalt 4000 elanikku. Varem jagunes Läti administratiivselt 26 rajooniks ja seitsmeks keskvõimule allutatud linnaks, milleks olid Riia, Daugavpils, Liepaja, Jelgava, Jurmala, Ventspils ja Rezekne.
"Näidates raskel ajal üles reaalset reformivalmidust, on Läti parlament teinud rahvale suurepärase jõulukingi. On selge, et otsustusvõimelt on lõunanaabrid meist kaugele ette jõudnud," kommenteeris Eesti regionaalminister Siim-Valmar Kiisler. Tema sõnul on Eesti jäänud halduskorralduse uuendamisel Baltimaades viimaseks. Leedus toimus radikaalne haldusreform juba kümmekond aastat tagasi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kiisler avaldas lootust, et lätlaste samm parandab Eesti poliitikute reaalsustaju. "Nii avalikkus kui ka paljud omavalitsusjuhid on saanud aru, et praegune killustatud halduskorraldus on oma aja ära elanud ja muutunud arengut pärssivaks. On tagumine aeg, et ka riiki juhtima valitud poliitikud oma populistlikud hirmud alla suruksid," märkis ta.
Kiisler õnnitles suursaavutuse puhul Läti regionaalministrit Edgars Zalansit ning saatis talle kingiks lapiteki, sümboliseerimaks osade ühendamisel tekkivat sünergiat ja terviku koosmõju.