Liiga leebe leebusprogramm

Justiitsministeerium esitles leebusprogrammi seaduseelnõu, mille kohaselt võib kartelliosaline, kes kartellist konkurentsiametile teatab ja koostööd teeb, karistusest vabaneda või seda vähendada.

Programmi juurutamine on positiivne, kuid samas võiksime lähinaabrite kogemusest tulenevalt mitmeid probleeme ennetada.

Soome kogemust vaadates võib väita, et leebusprogramm hakkab Eestis toimima vaid juhul, kui eelnõus muudetakse karistused konkreetsemaks ja karmimaks ning neid ka reaalselt kohaldatakse.

Soomes leebusprogrammi jõustumisel järjekorda kartellidest teatada soovijatest ei tekkinud ning alates 2004. aastast on seal karistusest vabanemiseks esitatud alla kümne taotluse. Leebustaotluste esitamise aktiivsus sõltub eelkõige sellest, kas saadav kasu (kahjulike tagajärgede ärahoidmine) on piisav, et taotlusega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi (kahjunõuded, pealekaebaja maine jne) üles kaaluda.

Seetõttu on leebusprogrammi edukaks toimimiseks vaja täita kaks eeltingimust.

Esiteks, õiguskaitseorganitel peab olema õigus rangeid karistusi määrata. Teiseks, õiguskaitseorganite praktika peab kujundama ettevõtjas arusaama, et range karistuse määramise oht on reaalne.

Eestis võib kehtiva seaduse kohaselt kartellikokkuleppe sõlmimise eest füüsilisele isikule määrata kas rahalise karistuse või kuni 3aastase vangistuse ning juriidilisele isikule rahalise karistuse kuni 250 miljonit krooni.

Eelnõuga muudetakse kirves õigusrikkuja pea kohal nürimaks. Karistus võib olla kuni 10 protsenti eelmise majandusaasta käibest, kuid erinevalt Euroopa Ühendusest, kus kõneldakse "ettevõtja" (st terve kontserni) käibest, räägib eelnõu vaid konkreetse "juriidilise isiku" käibest.

Juriidiliste isikute karistuse maksimummäär on endiselt 250 miljonit krooni, mis suurettevõtetele pole piisav. Range karistuse ohtu vähendab ka see, et konkurentsiõiguse rikkumiste suhtes on kriminaalmenetlusi algatatud väga vähe. Eestis on lõpliku kohtuotsuseni jõudnud vaid kaks kartellijuhtumit - VK Holding ja Spacecom/Ossinovski.

Tekib "nokk kinni, saba lahti" seis - väheste menetluste tõttu ei pea ettevõtjad ohtu piisavaks, et leebustaotlust esitada, kuid ilma taotlusteta on raske tõendeid leida.

Veel olulisem probleem on see, et hoolimata rangete karistuste määramise õigusest pole Eestis seda siiani tehtud. Maksimaalselt mõistetud karistused on tagasihoidlikud: füüsilise isiku (Oleg Ossinovski) puhul 180 736 krooni ja juriidilise isiku (AS Spacecom) puhul 500 000 krooni. Vangistust pole kellegi suhtes kohaldatud.

Seega on kirves praegu liialt nüri ning kirvelöök liialt ebatõenäoline, et leebusprogramm toimiks.