Padar pole rahul euroabi kasutamisega

Padar tunnistas eile hilisõhtul valitsuskabineti nõupidamisel Postimehele, et praegu ei saa kuidagi rahul olla euroabi kasutamise määra ja kiirusega. Ta tõdes, et kõige väiksemas mahus on toetusraha väljamakseid teinud majandus- ja keskkonnaministeerium, samuti on need kaks ministeeriumi avanud oodatust vähem meetmeid.

"Aga aeg muudkui läheb," tõdes Padar ja toonitas, et riik peab praegu rohkem rõhku panema nendele toetustele, mis mõjutavad positiivselt tööhõivet ning turgutavad majandust.

Majandusminister Juhan Parts ei nõustunud Padari lauskriitikaga. "Rahuloluks ei ole täna põhjust, aga oleme asjad kenasti liikuma saanud," ütles Parts.

Eile arutati valitsuskabinetis rahandusministeeriumis valminud välisvahendite kasutamise ülevaadet, milles juhitakse tähelepanu riskidele ja probleemkohtadele eurotoetuste kasutamisel ning tuuakse välja ettepanekud välistoetuste rakendamise tõhustamiseks, seisab ministeeriumi kodulehel.

Rahandusministeerium on majandusolukorrast tulenevalt algatanud protsessi, mille käigus vaadatakse üle nii välisvahenditest toetatavad valdkonnad, rahastuse summad kui ka ajakava.„On selge, et headel aegadel tehtud otsused rahastatavate tegevuste osas ei lähe üks ühele kokku meie tänaste vajadustega,” märkis rahandusminister Ivari Padar. „Eurotoetused tuleb panna tööle selleks, et Eesti väljuks kriisist võimalikult kiiresti ja võimalikult valutult. Vajadusel tuleb järgnevateks aastateks planeeritud projektid teha ära varem.”Ministeeriumid on juba alustanud toetusmeetmete sisu analüüsiga ning rahandusministeerium algatanud rakenduskavade hindamise, mis võimaldab teha otsuseid uute prioriteetide kinnitamiseks ning rahapaigutuste muutmiseks.„Riik peab täna rohkem rõhku panema nendele toetustele, mis mõjutavad positiivselt tööhõivet ning turgutavad majanduskeskkonda,” väljendas Padar oma muret, et tööturuvaldkonda toetatakse aastaid tagasi kirjapandud ootuste põhjal.Välisvahendite ülevaade toob riskikohana välja ka tööturuameti ja töötukassa ühinemise, mis võib kaasa tuua mõningase viivituse toetusraha kasutamisel. Analoogsed riskid kaasnevad ka keskkonnaministeeriumi haldusalas toimuvate struktuurimuudatustega.Veebruari lõpu seisuga on välisvahenditest eelarvesse planeeritud 12,9 miljardist kroonist toetustena välja makstud 1,3 miljardit krooni, sellest veebruaris 850,8 miljonit krooni. Väljamaksete jätkuvat kasvu prognoosib rahandusministeerium ka järgnevateks kuudeks.Veebruari lõpu seisuga on perioodi 2004-2006 struktuurifondide kogumahust projektidega kaetud ning välja makstud 98 protsenti toetustest, sama perioodi Ühtekuuluvusfondi kogumahust on rahastamisotsused tehtud 100 protsendi ulatuses ning välja makstud 71,4 protsenti. Toetusperioodiks 2007-2013 struktuuri- ja maaelu vahenditest eraldatud 74,7 miljardist kroonist on rahastamisotsused tehtud 17,7 protsendi ulatuses ning toetuse saajatele välja makstud 5,3 protsenti.