- OMX Baltic0,46%301,4
- OMX Riga0,11%893,94
- OMX Tallinn0,63%2 081,82
- OMX Vilnius0,71%1 211,06
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,37%8 790,33
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,83
- OMX Baltic0,46%301,4
- OMX Riga0,11%893,94
- OMX Tallinn0,63%2 081,82
- OMX Vilnius0,71%1 211,06
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,37%8 790,33
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,83
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majanduslangus I kvartalis 15,1%
Täpsustatud andmetel vähenes sisemajanduse
koguprodukt (SKP) 2009. aasta I kvartalis eelmise aasta sama perioodiga
võrreldes 15,1%, teatas statistikaamet, kes veidi vähem, kui kuu aega tagasi
teatas I kvartali majanduslanguseks 15,6%.
SKP jooksevhindades oli I kvartalis 52,2 miljardit krooni ja vähenes nominaalarvestuses teist kvartalit järjest. Reaalarvestuses ehk hinnamõjusid arvestades vähenes SKP neljandat kvartalit järjest.
SKP vähenemist I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga mõjutas järsult langenud sisemajanduse ja välisnõudlus. Sisemajanduse nõudlus vähenes 21,4%, mõjutatuna eelkõige kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste, kapitali kogumahutuse põhivarasse ning varude muutuse kiirest vähenemisest.
Sisemajanduse nõudluse osatähtsus SKP-st oli 98,9%. Jooksevhindades oli sisemajanduse nõudlus SKP-st väiksem viimati 8 aastat tagasi 2001. aasta III kvartalis.
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused vähenesid 17,6%. Vähenemine toimus kõikides kulugruppides, kuid enim mõjutas kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutusi kulutuste vähenemine vabale ajale ja kultuurile, transpordile ning muudele kaupadele ja teenustele (nt finantsteenustele, isikuhooldusele jms).
Nõrga sisemajanduse nõudluse tõttu vähenes eelmise aasta I kvartaliga võrreldes järsult kaupade ja teenuste import (hinnamõjusid arvestades 26,7%). Kaupade import vähenes 28,3% ja teenuste import 19,6%. Enim mõjutas kaupade importi mootorsõidukite, masinate ja seadmete ning kemikaalide ja keemiatoodete impordi vähenemine. Samas kasvas puhastatud nafta- ja põlevkivitoodete import.
Pärsitud välisnõudluse tõttu vähenes I kvartalis kiiresti ka kaupade ja teenuste eksport (16%). Kaupade eksport vähenes 18% ja teenuste eksport 10,7%. Enim mõjutas kaupade eksporti elektrimasinate ja -aparaatide, puidu ja puittoodete ning mootorsõidukite ja haagiste ekspordi vähenemine. Samas kasvas oluliselt puhastatud nafta- ja põlevkivitoodete eksport.
Teenuste eksporti mõjutas enim maanteetranspordi kaubaveo- ja reisiteenuste vähenemine. Samas kasvas raudteetransporditeenuste eksport. Netoekspordi suhe SKP-sse oli 1,7%. See näitaja on viimase kahe aasta jooksul pidevalt paranenud. Viimati oli netoekspordi suhe SKP-sse positiivne 2000. aasta III kvartalis.
Lisandväärtus vähenes enamikul tegevusaladel. SKP vähenemist mõjutas kõige enam töötleva tööstuse, ehituse, hulgi- ja jaekaubanduse ning veonduse, laonduse ja side lisandväärtuse järsk vähenemine. Töötlevas tööstuses vähenes lisandväärtus kõikidel tegevusaladel seoses jätkuvalt väikese siseturu nõudluse ja sellest tuleneva tellimuste vähenemisega. Samuti vähenes töötleva tööstuse toodangu eksport nõrga välisnõudluse tõttu. Ehituse lisandväärtuse kiiret vähenemist põhjustas elamuehitusmahu kiire vähenemine kohalikul turul. Veonduse ja laonduse tegevusala lisandväärtuse kiiret vähenemist põhjustas eelkõige lisandväärtuse vähenemine autotranspordis ja veondusega seotud tegevusaladel.
Finantsvahenduses loodud lisandväärtuse vähenemine süvenes I kvartalis tegevusala ettevõtete teenustasutulude ning finants- ja intressitulude olulise vähenemise tõttu.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele