Ministeerium: oleme loomulikus languses

Ebakindlates oludes on loomulik, et elanikud on otsustanud piirata eelnevatel aastatel ülikiiresti kasvanud tarbimiskulutusi ning asunud rohkem säästma. Praktikas väljendub see tähtajaliste hoiuste mahu kasvus ning laenujäägi vähenemises. Eraisikud vähendasid esimeses kvartalis oma laenukoormat rohkem kui pooleteise miljardi krooni võrra. Samas olid intressimaksed veel kõrgel tasemel, kuna langevad intressimäärad avaldavad laenuteeninduskuludele mõju viitaajaga.

Kuna tarbijatel ei olnud raha ega julgust tarbida, siis polnud ettevõtetel võimalust ega põhjust investeerida. Kui eratarbimine langes esimeses kvartalis 18 protsenti, siis investeeringud 27 protsenti. Suurim oli langus eraisikute eluasemeinvesteeringutes (44 protsenti) ning väikseim (6 protsenti) avalikus sektoris, kus investeeringud arvutustehnikasse kasvasid märgatavalt. Ettevõtete investeeringud vähenesid 25 protsenti, peamiselt masinate ja seadmete ning transpordivahendite arvelt.

Lisaks kahanevale sisenõudlusele süvenes langus ka välisturgudel, mis põhjustas ekspordimahtude kiire vähenemise. Esimeses kvartalis osutus kaupade ja teenuste eksport impordist suuremaks. Seega piisas laekunud ekspordituludest imporditavate kaupade ja teenuste eest tasumiseks ning täiendavat välislaenamist ei olnud vaja enam kasutada.

Majandussektorite lõikes mõjutas esimeses kvartalis SKP vähenemist kõige enam ettevõtlussektori lisandväärtuse vähenemine 20 protsenti. Languse taga on viiendiku võrra kahanenud firmade käibed ning järsult vähenenud kasumlikkus. Kõige enam mõjutas SKP langust töötlev tööstus, kus 30-protsendilise lisandväärtuse vähenemise põhjustas nõrk sisenõudlus ning järsult vähenenud eksporttellimused. Järgnesid sisekaubandus, ehitus, veondus ja laondus, kus lisandväärtuse langust põhjustas kaupade ja teenuste müügi kiire vähenemine. Kuna müügitulud vähenesid neil aladel kiiremini kui tootmiskulud, süvenes ka kasumite kahanemine. Finantssektori lisandväärtuse langustempo kiirenes 24 protsendini finants- ja intressitulu olulise vähenemise tõttu.

Tööstusettevõtete, ehituse, kaubanduse ja teenindussektori kindlustunne oli aprillis ning mais jätkuvalt nõrk, kuigi ettevõtjate tulevikuootused pisut paranesid. Nendel kuudel kasvas ka tarbijate kindlustunne. Hoolimata sellest ei ole majanduse üldolukorra paranemist lähikuudel oodata. Arvestades välis- ja siseturgude nõrkust ning kasvavat tööpuudust võib teises kvartalis oodata aasta alguse trendide jätkumist.